Lugeja küsib: "Kas Eestis on vulkaani?"

Samas, kui vaatame Eesti kaarti, siis leiame Ida-Virumaalt Vulkaani nimelise katastriüksuse. Sellel asub Eesti oma mänguvulkaan - Kukruse aherainemägi, mis on juba aastakümneid tasapisi seestpoolt põlenud ja vulkaanimoodi tossu välja ajanud. Miks? Sest omal ajal ladustati mäkke koos aherainega suur hulk põlevkivi, mis läbi rea keerukate keemiliste protsesside iseenesest süttis. Selle pikaldase põlemise ja tossamise tagajärjel on kohalikud elanikud mäge ikka vulkaaniks hüüdnud. Nõnda sai ka katastriüksus sama nime.

Kas Eesti alal on olnud vulkaane?

Tõenäoliselt Eesti alal on olnud vulkaane, kuid vulkaaniliselt aktiivsem periood leidis aset väga ammu. Orienteeruvalt 1,5 miljardit aastat tagasi tungis tänapäevase Läänemere piirkonnas magma maapõues aeglaselt ülespoole. See põhjustas omakorda kivimikihtides venituspingeid, mille tagajärjel tekkisid erinevad lõhed, mis omakorda täitusid ülespoole kerkiva magmaga. Mõnes piirkonnas võis magma kerkida nii kõrgele, et tekkisid vulkaanid. Mingil hetkel protsessid lõppesid ja magma tardus. Aeglase jahtumise tagajärjel tekkisid rabakivigraniidid, mis on säilinud tänapäevani ja tõestavad, et Eesti alal võisid asuda vulkaanid. Sellele viitavad vulkaanilist päritolu kivimid Soome lahes Suursaare ja Saaremaal Undva aluskorras.