Naised geoloogias ja mäenduses

Kaidi Sulp ja Helis Vahtra on ühel meelel selles, et ülikooliaeg oli põnev ja kindlasti võiks neiud julgemalt maapõue-erialade poole vaadata. “Näiteks minuga 2012. a alustanud seltskonnast sai bakalaureusekraadi 12 meest ja vaid 2 naist, magistriõppes oli seis võrdsem – 5 meest ja 3 naist,” meenutab Kaidi Sulp.

Tegelikult pole maapõueressurside erialadel oluline sugu, vaid huvi loodus- ja tehnikateaduste vastu. Valmis tuleb olla ka selleks, et esimesel kooliaastal õpitakse süvendatult reaalaineid, tegu on ju siiski Tallinna Tehnikaülikooliga. Ja kui õppekava jõuab erialaste õppeaineteni, peab tihti auditooriumist, ülikoolist ja Tallinnast välja minema. Mis oli Vahtra ja Sulpi arvates eriti äge.

“Käisime Ida-Virumaa kaevandustes ekskursioonidel ja Tallinna ümbruses välitöödel,” meenutab Vahtra. “Lasnamäe kanalis sai lõhesid uuritud, Astangul varinguauke fikseeritud ja Maardus vana fosforiidikarjääri nõlvakaldeid mõõdetud. Eredalt on meelde jäänud ka õppereis Saksamaale, kus külastasime erinevate piirkondade kaevandamisobjekte,” lisab ta.

„Motivatsioonile aitasid kindlasti kaasa suvised praktikad,“ täiendab Sulp. „Ehkki ametlikult tuli neid läbida vaid üks, proovisid maapõuetudengid suviti ka erialasele tööle pääseda. Nii veetsin minagi oma suved Estonia kaevanduses, sain erinevatel aastatel proovida erinevaid ameteid, näha tootmise telgitaguseid, aru saada, milline näeks välja tulevane tööelu.“

Virumaa juurtega Kaidi Sulp on oma kodukandis kaevandamist näinud maast-madalast, kuid tüdruk ei osanud pikka aega sellest mõelda, kui ägedast erialast ja tuleviku töövõimalusest. Huvi tekkis gümnaasiumis pärast Tallinna Tehnikaülikooli külastust, kuhu kuulus ka üks sel ajal geotehnoloogiat õppinud tudeng. Pärast abituuriumi lõpetamist andis neiu oma sisseastumisavalduse samale erialale.
Nüüd on ta kodukandis tagasi. Kaidi Sulp on Kiviõli Keemiatööstuses põlevkivi tootmisjuht. “Kõige lihtsamalt öeldes on minu ülesandeks tagada meie tööstuse ja klientide õigeaegne, sobiva kvaliteedi ja kogusega põlevkiviga varustamine, jälgides, et kogu asjaajamine ja aruandlus oleks õigel järjel,“ selgitab Sulp. Kõlab kui tubane töö, kuid tegelikult näeb tootmisjuhti ka karjääris kaevandamist jälgimas. Tema peab tagama selle, et põlevkivi jõuaks õlitööstusesse, soojus- ja elektritootmisesse.

Helis Vahtrat tõmbas gümnaasiumipäevil aga loodus ja kunst, samal ajal soovitas suguvõsa inseneriharidust. Et kunstiülikooli pääseda ei õnnestunud, kombineeris tüdruk enda loodusearmastuse vanemate soovitatud inseneritööga ning kokku saigi geotehnoloogia.

Pärast ülikooli lõppu sai temast maavarade geoloog konsultatsioonifirmas Inseneribüroo Steiger. “Maavarade geoloogi ülesanne on otsida ja leida maapõuest materjali, mis vastaks maavara nõuetele,” kirjeldab Vahta, “Peamiselt otsime ja uurime ehitusmaavarasid ehk liiva-kruusa ja lubjakivi-dolokivi, kuid uurimata ei jää ka turvas ja põlevkivi.” See tähendab mitut etappi. Välitööd ekskavaatori või puuriga, mõõtmisi ja proovide võtmisi. Edasi jätkub töö laboris. “Välitööde ja laborianalüüside tulemustel koostatakse uuringuala plaan ja geoloogilised läbilõiked ning aruanne, milles geoloog annab oma hinnangu uuritud maapõue kohta - geoloogiline ehitus, maavara kvaliteet, kogused, pindala, kaevandamise ja keskkonnatingimused. Ja alles pärast geoloogilise uuringu tulemuste selgumist saab hakata maavara kaevandama, olgu teede ehituseks ja remondiks kui ka üldehituseks. Seega ei saa valmida ükski suur maantee ilma, et keegi oleks selle ehitamiseks kasutatavat materjali uurinud, analüüsinud ja arvele võtnud,” annab Vahtra oma tööst ülevaate.

Kuigi tänaseks Helis Vahtrast saanud Inseneribüroo Steiger geoloogiaosakonna juhataja, mistõttu on tööülesanded rohkem administreerivad ja juhendavad, püüab ta ikka jõuda ka ise välitöödele, et teha seda nii-öelda päris geoloogi tööd ja küünealused mustaks saada.

„Maapõueressursid nagu ehituski on väga laia ampluaaga eriala. Tegemist on erialaga, mille spetsialiste läheb alati vaja, vahet pole, kui keskkonnasäästlikud me oleme, siis praeguse heaoluühiskonna tagamiseks on maavarasid vaja kaevandada kasvõi igapäevaste hüvede nagu teede ja autode ehitamiseks,“ annab Kaidi Sulp mõista, et tööst tema valdkonna inimestel juba puudu ei tule, olgu Eestis või hoopis välismaal.

Helis Vahtra lisab, et maapõuega seotud erialad pakuvad vaheldust. “Geoloogina võin kinnitada, et iga uuring ja objekt on erinev. Välitööd pakuvad alati vaheldust, isegi kui väljas on -20 kraadi, või käivad kõrval metsatukas kaitseväe õppused või on objekti juures näha värskeid karujälgi,” loetleb ta mõned ekstreemsemad tööalased olukorrad. “Aga ka siis on tore, kui hommikul vara näed mõnda metslooma omi asju ajamas või kui puurmeister kingib välitööl karjäärist korjatud lilli.”