Kuidas geoloogid röövpüüdjad tabasid
Seoses lõhe ja meriforelli kudemisperioodiga on neid keelatud septembrist kuni novembrikuu lõpuni nende arvukuse kaitsemiseks siseveekogudest püüda. Kõik aga sellest keelust kinni ei pea, mistõttu ka 2015. aastal leidis aset juhtum, kus Keskkonnainspektsioon tabas kalade kudemisperioodil röövpüüdjad. Kui aga röövpüüdjad väitsid, et kala ei ole mitte püütud kohapealt, vaid ostetud poest, tulid tegeliku tõe välja selgitamiseks appi teadlased.
Tartu Ülikooli geoloogia osakonna ja TÜ Mereinstituudi teadlased tegid koostööd, et tuvastada keskkonnainspektorite poolt konfiskeeritud kalade tegelik päritolu. Kaladelt eemaldati kuulmeluud ehk otoliidid, milles salvestub kihiliselt informatsioon kala elukeskkonna kohta (joonis 1). Nimelt on loomade skeletid keha kaitse või toestamise eesmärgil organismi poolt moodustatud mineraalid. Inimeste skelett ja hambad koosnevad näiteks kaltsiumfosfaadist, mida me tunneme mineraalina apatiit. Enamasti moodustuvad elusorganismides mineraalid aragoniit või vateriit, mis peale organismide surma ümberkristalliseerumise tulemusena muutuvad kaltsiidiks. Kaladel on huvitava kombinatsioonina skelett moodustunud apatiidist, kuid „kõrvades“ paiknevad kuulmeluud kaltsiumkarbonaadist. Lisaks põhikomponentidele sisaldavad kõik mineraalid ka jälgelemente. Just need jälgelemendid, mille sisaldused võivad olla kuni 100 miljardit korda väiksemad kui põhielementide omad, kannavad endas olulist informatsiooni selle kohta, millistes keskkonnatingimustes on mineraal kunagi moodustunud ehk kus on elusorganism elanud.Enamasti kasvatavad või uuendavad organismid enda koda või skeletti eluea jooksul nii, et uued kihid tekivad vanade kihtide peale. Saame seda ette kujutada näiteks puude näitel, kus iga aastaga lisandub puule uus aastarõngas. Sama toimub ka karpide kodades, korallide skelettides, kalade „kõrvades“ kuulmeluude näol, aga ka inimeste küüntes ja juustes. Kuna iga uus kiht peegeldab just selle moodustumise ajal valitsevaid keskkonnatingimusi, saame nende kihtide uurimisel öelda, millises keskkonnas üks või teine organism oma elu jooksul viibinud on.
Teostatud analüüside põhjal (joonis 2 ja 3) oli võimalik selgelt eristada kasvanduses kasvanud ja looduses vabalt elanud forellide vahel. Kasvanduse kalad elavad pidevalt ühesuguses keskkonnas ja tavaliselt on see keskkond ka neile stressirohke. Stressis forellidel hakkab aga otoliitides aragoniidi asemel ladestuma hoopis vateriit, mis sisaldab olulisel määral magneesiumi, mida aragoniidis aga pole. Lisaks sellele toimub looduses forellide migreerumine ehk nad sünnivad jões ehk magedas vees, liiguvad mõneks ajaks merre ja siis naasevad jõkke.
Uurides otoliitides paiknevaid erinevaid kihte on võimalik strontsiumi ja baariumi sisalduste järgi öelda kas ja kui kaua on kala viibinud kas magedas või soolases vees. Teostatud analüüside tulemusel suudeti tõestada, et uurimise all olevad kalad ei pärinenud kalakasvatusest, vaid olid elanud looduslikus keskkonnas. Teadlaste analüüsitulemusi kasutati kohtumenetluses ja sellega tõestati röövpüük. Seda juhtumit kajastati ka saates Radar (Osa 75, minutid 28:00-34:25).
Toimetas Lauri Joosu, Kristiina Ojamäe
Teostatud analüüside põhjal (joonis 2 ja 3) oli võimalik selgelt eristada kasvanduses kasvanud ja looduses vabalt elanud forellide vahel. Kasvanduse kalad elavad pidevalt ühesuguses keskkonnas ja tavaliselt on see keskkond ka neile stressirohke. Stressis forellidel hakkab aga otoliitides aragoniidi asemel ladestuma hoopis vateriit, mis sisaldab olulisel määral magneesiumi, mida aragoniidis aga pole. Lisaks sellele toimub looduses forellide migreerumine ehk nad sünnivad jões ehk magedas vees, liiguvad mõneks ajaks merre ja siis naasevad jõkke.
Uurides otoliitides paiknevaid erinevaid kihte on võimalik strontsiumi ja baariumi sisalduste järgi öelda kas ja kui kaua on kala viibinud kas magedas või soolases vees. Teostatud analüüside tulemusel suudeti tõestada, et uurimise all olevad kalad ei pärinenud kalakasvatusest, vaid olid elanud looduslikus keskkonnas. Teadlaste analüüsitulemusi kasutati kohtumenetluses ja sellega tõestati röövpüük. Seda juhtumit kajastati ka saates Radar (Osa 75, minutid 28:00-34:25).
Toimetas Lauri Joosu, Kristiina Ojamäe
Vastused puuduvad