Kas Kihnu saarel leidub maagaasi?

Puuraukude rajamisele spetsialiseerunud ettevõtte Vesinik OÜ juhi Taavo Katteli sõnul puuriti eelmisel nädalal saarele Devoni kivimeid avav 56 meetri sügavune puurkaev. Puurimise järgselt jäi surveline vesi aga kaevust välja voolama. Järgmisel päeval kui veetase oli stabiliseerunud, hakati teostama rutiinset kaevu puurimisjärgset pumpamist. Viis minutit pärast pumba paigaldust lendas kaevust koos pumbaga välja vee ja gaasi segu. Järgnevatel tundidel eraldus kaevust gaasi ning vett väga intensiivselt, veesamba kõrgus ulatus kuni 1,5 meetrini. Saarele puuriti ka teine kaev, mis pumbates käitus täiesti tavapäraselt, kuid kokkupuutel tulega, süttis ka see kaev. "Tegelikult on väike gaasimull Kihnu saare kõikides puurkaevude vetes sees, kuid nii suurt gaasi eraldumist pole varasemalt märgatud", lisas Kattel.

Eestis on ka varasemalt kirjeldatud kümneid gaasiilminguid, kuulsaim neist Keri saarel kui 1902. aastal puuritud puurkaevust hakkas 30 m sügavuselt eralduma gaasi¹. Puurauk puuriti 112 m sügavuseks, vett kohtamata. 1907. aastast kasutati eralduvat gaasi Keri saare tuletorni valgustamiseks ja saareelanike olmevajaduste rahuldamiseks. Nõnda sai Keri tuletorn esimeseks maagaasil töötavaks tuletorniks maailmas.

Põlevate gaaside ilminguid maapinnale on täheldatud ka mujal - Prangli, Äksi ja Mohni saarel, Ihasalu ja Kolga lahes ning ka mandril. Sihipäraseid geoloogilisi uuringuid on selles vallas läbi viidud aga ainult Prangli saarel 1920.-1960.-ndate aaastate alguseni¹. Kõikidest uurimise all olnud puuraukudest eraldus gaasi, kuid gaasivaru, mida võiks pidada majanduslikult huvipakkuvaks, ei leitud. Puuraugud avasid jääajaaegseid Kvaternaari setteid, kus savikasse moreeni suletud liivakihiga läätsedesse on kunagi lõksu jäänud taimede söestunud jäänuseid. Sellised kihid muutuvad gaasikollektoriteks, mille puurauguga avamisel võivadki kaasneda gaasipursked ja lühiajalised intensiivsed gaasiväljavoolud.

Erinevalt põhjaranniku geoloogilisele olukorrale, ei ole aga Kihnus gaasi leidumise lasuvus nii selge. Puurimise andmetel võiks eeldada, et see ei pärine kvaternaarisetetest, vaid paikneb hoopiski aluspõhjalise Devoni savikihtide vahel. Gaasi täpsema päritolu väljaselgitamiseks tuleks võtta analüüsid. Gaasiilmingud ei ole aga ka Kihnu saarel suuremahulised, mistõttu need majanduslikku väärtust ilmselt ei oma ja jäävad pigem pakkuma lühiajalist, kuid sellegipoolest huvitavat geoloogilist meelelahutust.

Viited:
¹Kattai, V. & Pihlak, A.-P. 1993. Maagaasi ilmingutest Eestis. Eesti Geoloogiakeskuse Toimetised 3, lk.40-47

Autor: 

Kristiina Kebbinau