Geoloogiline baaskaart on täienenud uute andmetega

Maa-amet täiendas geoloogia kaardirakenduses Paide ja Järvakandi baaskaardi lehti. Paide lehel valmisid 2017. aastal pinnakatte geoloogia, geomorfoloogia, maavarade, hüdrogeoloogia ja põhjavee kaitstuse kaardid. Järvakandi lehel valmisid aluspõhja geoloogia, aluspõhja reljeefi, pinnakatte geoloogia, pinnakatte paksuse ja maavarade kaardid.

Oluliselt täienesid geofüüsika teemakaardid: aeromagnetiliste anomaaliate varjutuspilt ja isojooned katavad nüüd kogu Eesti, rohkem andmeid on ka gravimeetriliste anomaaliate kohta. Kaardirakenduses kuvatakse nüüdsest rändrahnusid ja aluspõhja stratotüüpseid paljandeid kogu Eesti ulatuses. 2017.–2018. aasta faktilise materjali (puuraukude, -kaevude ja paljandite) täiendusi on peamiselt Lääne-Eestis. Aluskaardile lisandus reljeefivarjutus.

Kaardid on rasterformaadis vaadeldavad ja trükitavad geoloogia veebirakenduses » ning allalaetavad vektorkujul (ESRI gdb, shp ja MapInfo tab) ja .pdf vormingus avaandmetena ». Saadaval on igakuiselt uuendatav puursüdamike andmebaasi » väljavõte (csv).

Lisaks kaartidele ja faktilisele materjalile on geoportaalis avalikustatud Paide, Rapla, Järvakandi, Pärnu-Jaagupi ja Pärnu lehtede kaardistamist kirjeldavad seletuskirjad ».

2017. aasta lõpuni koostas geoloogilist kaarti mõõtkavas 1:50 000 OÜ Eesti Geoloogiakeskus Maa-ameti tellimusel. Rapla ja Järvakandi kaardilehtedel koguti faktilist materjali ning koostati osad teemakaardid SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel projekti Maavarade kaardistamine raames.

Alates 2018. aastast jätkab kaardistamist Eesti Geoloogiateenistus. Üldgeoloogiline kaardistamine iseloomustab aluspõhja geoloogilist ehitust, aluspõhja reljeefi, pinnakatet ja selle paksust, geomorfoloogiat, hüdrogeoloogiat, põhjavee kaitstust, maavarasid ja geofüüsikat (aeromagnetilisi ja gravitatsioonijõu anomaaliaid). Väga oluline roll kaardistamisel on faktilisel materjalil – erinevate andmepunktide (puuraugud ja -kaevud, paljandid, vaatluspunktid) geoloogilistel kirjeldustel. Geoloogiline baaskaart » on aluseks maavarade kasutuselevõtu, loodus- ja põhjaveekaitse, veevarustuse, heitveeärastuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimisel ning keskkonnamõju hindamisel.