Geoloogiline sõnastik
Eesti keeles |
Inglise keelne vaste |
Eesti keelne definitsioon |
adamelliit |
adamellite |
Graniitne kivim, mis sisaldab võrdses koguses K-päevakivi ja plagioklassi |
aegkond |
era |
geokronoloogiline üksus, mis on madalamat järku kui eoon ning kõrgemat järku kui ajastu ning mille jooksul tekkisid vastavat ladekonda (aegkonna kronostratigraafiline vaste) moodustavad kivimid |
aeratsioonivöö |
zone of aeration |
maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett |
afaniitne struktuur |
aphanitic texture |
Mikrokristalse kivimi struktuur, kus mineraalide terasuurus on alla 0.1 mm |
agalmatoliit |
agalmatolite |
Pehme, vahataoline tihe kivim, hallika, roheka, kollaka v pruunika värvusega, koosneb pürofülliidist, talgist v piniidist, Hiinas kasutatakse nefriidi (jaadi) asemel väikeste kujukeste, miniatuursete pagoodide ja teiste esemete valmistamiseks. vt ka piniit |
aglomeraat |
agglomerate |
Eri kivimi ebakorrapärastest tükkidest koosnev vulkaaniline purdkivim. vt ka bretša ja konglomeraat |
ajastik |
epoch |
geokronoloogiline üksus, mis on madalamat järku kui ajastu ja kõrgemat järku kui iga ning mille jooksul tekkisid ladestikku (ajastiku kronostratigraafiline vaste) moodustavad kivimid; ladestikule vastav ajastik kannab ladestikuga sama nime, välja arvatud mõisted "alumine" ja "ülemine", mis ajastikule viidates muudetakse vastavalt "varajaseks" ja "hiliseks" |
ajastu |
period |
geokronoloogiline üksus, mis on madalamat järku kui aegkond ning kõrgemat järku kui ajastik ning mille jooksul tekkisid vastavat ladestut (ajastu kronostratigraafiline vaste) moodustavad kivimid |
aktiivne murrang |
active fault |
murrnag, kus toimuvad aeg-ajalt murranguplokkide liikumised põhjustades seismilist aktiivsust |
aktiivne vulkaan |
active volcano |
Aktiivseks loetakse vulkaan, mis purskab praegu või tegi seda ajaloolise aja jooksul |
aktsessoorne mineraal |
accessory mineral |
Kivimis või settes tühisel hulgal, tavaliselt alla 1%, leiduv mineraal |
alambiotsoon |
subbiozone |
biostratigraafia põhiüksuse (tsooni) alajaotus, mis eristatakse uuritud intervallis välja alamliikide või liigikoosluste alusel. |
alamkihtkond |
subgroup |
spetsiifiliste omadustega kihistute kogum eelnevalt püstitatud kihtkonna sees |
alamlade |
substage |
lademe alajaotus, mille geokronoloogiliseks vasteks on alamiga |
alanduslehter |
drawdown cone |
veevõtu tulemusel kaevu või veehaarde ümber tekkiv põhjaveepinna lehterjas nõgu |
alang |
graben |
maakoore venituspingete piikonnas vajunud ala, mis külgneb normaalmurrangutega |
alaskiit |
alaskite |
hele graniit, mis koosneb leelispäevakivist ja kvartsist, kus värvilisi mineraale on maksimaalselt mõni % |
aleuriit |
silt |
liivast peenem ja savist jämedam osake purdsettes või kivimi koostises |
aleuroliit |
siltstone |
liivakivist peenema ja kildast või kõvastunud savist jämedama struktuuriga purdkivim |
allotüüp |
allotype |
Zooloogilise nomenklatuuri koodeksi alusel on allotüübiks (paratüüpide hulgast) määratud eksemplar, mis on holotüübiks oleva eksemplari vastassoost. Allotüüp ei ole nimekandja. |
alluuvium |
alluvium |
voolava vee keskkonnas või üleujutustel settinud sorteeritud ja kihitatud purdmaterjal, mis on tekkinud suhteliselt hilises geoloogilises ajas (Kvaternaaris) |
aluniidistumine |
alunitization |
tardkivimite hüdrotermilise läbitöötluse protsess, millega kaasneb K-Al hüdroksüülsulfaadi, aluniidi moodustumine |
aluskord |
basement |
maakoore alumine osa platvormsel alal, asub settekivimite all ja koosneb tugevasti kurdunud kivimeist |
aluspõhi |
bedrock |
murenenud kivimite ja pinnakatte setete alla mattunud kivimid |
amfiboliit |
amphibolite |
mustavärviline metamorfne kivim, enamasti aluselise magmakivimi moonde produkt, mis koosneb peamiselt amfiboolist, plagioklassist ja vähesest kvartsist, mis võib ka puududa. Kvartsi sisalduse suurenemisel läheb üle küünekivi-plagioklass gneisiks. vt ka amfibool-plagioklass gneiss |
amfibool-plagioklass gneiss |
hornblende-plagioclase gneiss |
tume-helevöödiline moondekivim, mis koosneb amfiboolist (küünekivi), plagioklassist ja kvartsist, lisanditena biotiit, sfeen epidoot jt. |
andesiit |
andesite |
hall peene- v peitkristalse põhimassiga, eriteralise e. porfüürse struktuuriga vulkaaniline kivim, milles suuremate, nn. fenokristallidena esinevad hele, tsonaalse ehitusega plagioklass ja tumedad, küünekivi, biotiit, v pürokseen. Mikrokristalse põhimassi moodustab valdavalt nõeljas plagioklass koos vulkaanilise klaasiga Nimetuse sai Andide järgi. IUGS klassifikatsiooni järgi vulkaaniline kivim, koostisega Q=0-25%, F=0-10%, P›65%, ja M‹35%. |
andesitoid |
andesitoid |
andesiidile lähedase koostisega vulkaaniline kivim |
anortosiit |
anorthosite |
praktiliselt monomineraalne, plagioklassi kuhjunud kristallidest koosnev plutooniline magmakivim. IUGS klassifikatsioonis plutooniline kivim, kus Q=0-5%, P›90% ja M‹10% |
antekliis |
anteclise |
vähem vajunud või rohkem kerkinud kristalse aluskorraga regionaalne struktuur platvormidel, mille piires on pealiskorra paksus võrreldes ümbritsevate (sünklinaalsete) aladega tunduvalt õhenenud. Kuppel on suuremõõtmeline, ovaalse kujuga sümmeetriline antekliis. |
antiklinaal |
anticline |
maakoore kihtide kurd kumerusega ülespoole, mille tuumas asuvad vanemad kivimid kui kurru tiibadel |
arengutsoon |
lineage zone |
kihtide hulk sisaldamaks eksemplare, mis kujutavad endist evolutsioonilise arengurea kindlat lüli |
argilliit |
argillite |
tihe purdkivim, mis koosneb saviosakestest ja on tekkinud savikivimi või aluriidi või kilda ulatuslikuma diageneesi käigus; kihilisus ei ole nii selgelt jälgitav kui kildas |
Arhaikum |
Archean |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline üksus – eoon, mis järgenb Hadaikumi eoonile ja eelneb Proterosoikumi eoonile ning hõlmab endas ajavahemikku 4000 Ma, kust pärinevad vanimad säilinud maakoore kivimid (Acasta gneisid) kuni 2500 Ma, mil keskkond jahenes märkimisväärselt, mida tõendab laiaulatuslik glatsiaalsete kivimite levimine, ning atmosfääri hapnikusisaldus hakkas kasvama. Sellest ajavahemikust pärinevad ka vanimad tõendid mikroobse elu olemasolu kohta. Arhaikumi eoon jaguneb neljaks aegkonnaks: Eo-, Paleo-, Meso- ja Neoarhaikumiks. |
arteesia vesi |
artesian water |
maakoore vettpidava kihi all olev põhjavesi, mille survetase on kõrgemal vettpidava kihi alumisest pinnast ning mis võib soodsatel tingimustel ise maapinnale voolata |
A-tüüpi granitoid |
A-type granitoid |
anorogeensetes e. mitteorogeensetes tingimustes tekkinud graniitne kivim |
avalõhe |
fissure |
kivimites olev deformatsiooniline struktuur (purustusstruktuur), mille seinad on teineteisest eemaldunud |
basalt |
basalt |
must, Maa vahevööst pärit ränivaesest magmast kristalliseerunud, ookeanipõhja loov vulkaaniline kivim. Koosneb Ca-rikkast plagioklassist ja monokliinsest pürokseenist koos oliviiniga või ilma. Süvakivimi gabro vulkaaniline analoog. IUGS klassifikatsiooni järgi vulkaaniline kivim, kus Q=0-20% v F=0-10%, P›65% ja M›35% |
basaltoid |
basaltoid |
Basaldile lähedase koostisega vulkaaniline kivim |
bassein |
basin |
süklinaalne kurdstruktuur, kus kihid on kaldu keskosa suunas |
batoliit |
batholith |
Pindalalt suur, üle 100 km2, sageli kümneid tuhandeid km2, aga väikese, mõniteist km, paksusega, lasundina ümbritsevaid kivimkihte lõikav magmaliste süvakivimite massiiv |
bentoniit |
bentonite |
pehme, rasvase kompimisaistinguga heledavärviline savi või savikivim, mis koosneb peamiselt vulkaanilises tuha klaasja massi reageerimisel veega tekkinud smektiidi tüüpi savimineraaalidest ja metakolloidsest ränist, Bentoniit võib absorbeerida suurt hulka vett, mille arvel tema maht võib suureneda kuni 8 korda |
biomineraal |
biomineral |
Elusorganismide poolt otseselt või kaudselt moodustatud mineraalid. Tuntuimad on nt kaltsiumfosfaatsed, kaltsiumkarbonaatsed, räni ning rauda sisaldavad biomineraalid. Biomineraalid kuuluvad nt luude, hammaste, munakoorte; tigude, karpide, käsijalgsete, koorikloomade, käsnade, radiolaaride, diatomeede jne skeleti koostisse. |
biostratigraafia |
biostratigraphy |
stratigraafia valdkond, mis fossiilide leviku alusel korrastab kivimi- ja setendikihid stratigraafilisteks üksusteks |
biostratigraafiline klassifikatsioon |
biostratigraphic classification |
stratigraafiliste läbilõigete korrastamine nimelistesse üksutesse neis sisalduvate fossiilide alusel |
biostratigraafiline tase |
biostratigraphic horizon |
stratigraafiline piir või pind, kus toimub mõne biostratigraafilise tunnuse oluline muutus |
biostratigraafiline tsoon |
biostratigraphic zone |
stratigraafiline üksus, mida iseloomustab spetsiifiliste fossiilsete liikide esinemine |
biotiitgneiss |
biotite gneiss |
gneiss, mille peamiseks mineraaliks kvartsi ja päevakivide kõrval on biotiit vt ka gneiss |
boksiit |
bauxite |
hele, hall, pruun, kollane, punakaspruun troopikavööndi murendkivim, mis koosneb amorfsete või kristalsete Al hüdroksiidide (gibsiit, bömiit, diaspoor) segust rauahüdroksiidi, ränidioksiidi, savimineraalidega vt ka gibsiit, bömiit, diaspoor |
Calymm |
Calymmian |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Mesoproterosoikumi aegkonda koos talle järgnevate Ectasi ja Steni ajastutega. Calymmi ajastut (kestus 1600-1400 milj.a. (ESK-2016) iseloomustab olemasolevate platvormide laienemine ning uute moodustumine. |
Calymm |
Calymmian |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Nii alumine kui ülemine piir on määratud numbrilise aja (GSSA, 1600-1400 milj.a. (ESK-2016)) järgi. Nimetus on tuletatud sõnast calymma, mis tähendab katet. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Calymmi ajastu. |
datsiit |
dacite |
IUGS klassifikatsioon järgi on vulkaaniline kivim, mille Q=20-60 ja P›65. Peeneteraline helehall vulkaaniline kivim, lähedane koostise poolest andesiidile, kuid sisaldab vähem Ca-plagioklassi ja rohkem kvartsi. Granodioriidi vulkaaniline analoog |
deebit |
yield |
vee hulk, mida kaev või allikas ajaühikus annab (l/s, m3/ööpäevas jne) |
deformatsioon |
deformation |
kivimkeha kuju ja mõõtmete muutumine kehale mõjuvate jõudude toimel |
Devon |
Devonian |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Paleosoikumi e. Vanaaegkonda, koos talle eelnevate Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Siluri ning järgnevate Karboni ja Permi ajastutega. Devoni ajastu jaguneb kolmeks ajastikuks: Vara-, Kesk- ja Hilis-Devoniks. Devoni ajastut (kestus 419.2 - 358.9 milj. a. (ESK-2016)) iseloomustab rohke karbonaatsete setete produktsioon ja riffide moodustumine, väga mitmekesine mereelustik, soontaimede ja tetrapoodide ilmumine ning mitmekesistumine. |
Devon |
Devonian |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Alumine piir, mis on ühtlasi ka Siluri ladestu ülemiseks piiriks, on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 419.2 milj.a. (ESK-2016)) Tšehhis, ning seda iseloomustab graptoliidi Monograptus uniformis esmailmumine. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Karboni ladestu alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 358.9 milj.a. (ESK-2016) Prantsusmaal. Nimetatud Devoni tüüpalajärgi Inglismaal. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Devoni ajastu. |
diabaas |
diabase |
Rohekas-must, kivimite lõheruumi täitva daikina tardunud aluseline magmakivim, mis koosneb Ca-rikkast plagioklassist ja pürokseenist. Kiirelt kristalliseerunud plagioklassi tulpkristallide võrgustik loob kivimile iseloomuliku nn. ofiidilise struktuuri |
diagenees |
diagenesis |
sette kivistumine pärast algset settimist või järgnevad muutused settekivimis füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside koosmõjul; ei seostu metamorfismi ja murenemisega |
diagonaalsihiline murrang |
oblique fault |
murrang, mille puhul on murranguplokid liikunud murrangupinna suhtes nii horisontaal- kui ka vertikaal- või kallaksihis |
diasteem |
diastem |
vähese või puuduva erosiooniga lühike settekatkestus enne sedimentatsiooni taastumist |
diatreem |
diatreme |
vulkaaniline lõõr, täidetud purustusbretšaga, mis on tekkinud gaaside plahvatamise tagajärjel; selliselt tekivad ka kimberliidilõõrid |
diopsiid-forsteriitmarmor |
diopside-forsterite marble |
karbonaatsetest settekivimitest granuliitse metamorfismi tingimustes moodustunud marmor, mis sisaldab Mg-rikast oliviini ja monokliinset pürokseeni diopsiidi, algkivimiks pidi olema dolokivi vt ka marmor |
dioritoid |
dioritoid |
Dioriidile lähedase koostisega magmakivim. IUGS klassifikatsioonis Q‹20 v F‹10 ja P›65. |
dislokatsioon |
dislocation |
piki riket või murrangut toimunud liikumine (nihe) |
dolomiitmarmor |
dolomitic marble |
marmori erim, mis on tekkinud dolomiitse v Mg-rikka lubjakivi metamorfismil [Karjala ja Soome marmorid on peamiselt suhteliselt puhtad dolomiitmarmorid] vt ka dolomiit, marmor |
domeriit |
dolomitic marl |
savikas-karbonaatne settekivim, mis koosneb savist ja dolomiidist kaltsiidi lisandiga |
duniit |
dunite |
Rohekasmust, oliviinist, koos maakmineraali kromiidiga, koosnev ultraaluseline e. ränivaene (SiO2=45-35 massi%) magmaline süvakivim. IUGS klassifikatsiooni järgi M›90% ja ol›90% |
Ectas |
Ectasian |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Mesoproterosoikumi aegkonda koos talle eelneva Calymmi ja järgneva Steni ajastuga. Ectasi ajastul (kestus 1400-1200 milj.a. (ESK-2016) platvormide laienemine jätkub. |
Ectas |
Ectasian |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Nii alumine kui ülemine piir on määratud numbrilise aja (GSSA, 1400-1200 milj.a. (ESK-2016)) järgi. Nimetus on tuletatud sõnast ectsis, mis tähendab laienemist. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Ectasi ajastu. |
Ediacara |
Ediacaran |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Neoproterosoikumi aegkonda koos talle eelnevate Krüogeeni ja Toni ajastutega. Talle järgneb Vanaaegkonna Kambriumi ajastu.Ediacara ajastut (kestus 1000-~720 milj. a. (ESK-2016)) iseloomustab esimeste makroskoopiliste mereloomade evolutsioon. |
Ediacara |
Ediacaran |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Nii alumine kui ülemine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, ~635 - 541 milj. a. (ESK-2016)). Alumine piir (GSSP Austraalias) märgib Marinoa globaalse jäätumise lõppu, mis on jälgitav spetsiifiliste karbonaatide (ingl. k. cap carbonates) esinemisena ning globaalsete häiretena süsiniku isotoopkõverates. Ediacara on Austraalia aborigeenide termin, mis tähistab "kohta vee ääres". Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Ediacara ajastu. |
Eelkambrium |
Precambrian |
Geoloogilise ajaskaala jaotus, mis hõlmab endas Hadaikumi, Arhaikumi ja Proterosoikumi eoone; kestus ~4600 - 541 milj.a.. See on aeg Maa ajaloos Maa tekkest hulkrakse elu arenemiseni. Enamik Eelkambriumi üksuseid on defineeritud globaalsete geotektooniliste sündmuste ümardatud numbrilise aja (GSSA) järgi. |
efektiivpoorsus |
active porosity |
omavahel ühenduses olevate pooride maht, mida mööda saab vesi vabalt voolata |
ehituskivi |
building stone |
ehituseks sobiv looduslik kivim |
ehituskivi |
building stone |
ehituseks kõlbuliku ja omaduste poolest ehitistes kasutatava loodusliku kivimi üldnimetus, sõltumata selle tekkest |
eklogiit |
eclogite |
eklogiitse metamorfismi faatsiese tingimustes moodustunud teraline kivim, mis koosneb peamiselt punasest almandiin-püroobi rea granaadist ja rohelisest Na-rikkast pürokseenist (omfatsiidist) ning võib sisaldada veel rutiili, küaniiti ja kvartsi vt ka eklogiitne faatsies |
eklogiitne faatsies |
eclogite facies |
Maa süvakoore ja ülavahevöö moondekeskkond, kus veefluidivabas kivimimassis temperatuur tõuseb üle 600°C ja rõhk üle 10 kilobaari. |
elastsusmoodul |
resilience |
materjali võime säilitada elastse pinge energiat; mõõdetakse energia ühikutes mahu ühiku kohta |
elastsuspiir |
elastic limit |
suurim pinge, mile juures ei teki kehas jäävaid deformatsioone |
Eoarhaikum |
Eoarchean |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline üksus - aegkond. Eoarhaikumi aegkond on Arhaikumi eooni vanim jaotus, talle järgnevad Paleoarhaikumi, Mesoarhaikumi ja Neoarhaikumi aegkonnad ning talle eelneb Hadaikumi eoon. Eoarhaikumi ajaline kestus: 4000 Ma - 3600 milj.a. Sellest perioodist on teada vanimad säilinud maakoore kivimid. |
eoon |
eon |
geoloogilise ajaskaala suurim geokronoloogiline üksus, mille jooksul tekkisid vastavat lademit (eooni kronostratigraafiline vaste) moodustavad kivimid; jaguneb aegkondadeks |
epeirogeneetiline liikumine |
epeirogenetic |
tektooniliste liikumiste põhiliik, mis seisneb maakoore aeglases kerkimises või vajumises … |
epidoot-biotiitgneiss |
epidote-biotite gneiss |
gneiss, milles värvilised mineraalid on esindatud biotiidi ja epidoodiga, tüüpiline epidoot-amfiboliitse metamorfismi faatsiese kivim vt ka gneiss, epidoot, metamorfismi faatsies |
erideebit |
specific capasity |
kaevu tootlikkuse ja püsima jäänud alanduse suhe |
esinemistsoon |
range zone |
settekihtide järjestus, mida iseloomustab kindla(te) taksoni(te) horisontaalne ja lateraalne levik läbilõikes |
faatsies |
facies |
kivimi või setendi tekkekeskkonda iseloomustavate litoloogiliste, sedimentoloogiliste või faunistiliste omaduste kogum |
fakoliit |
phacolith |
läätsekujuline, reeglina kurru maksimaalse painde (šarniiri) piirkonnas paiknev intrusiiv |
faneriitne struktuur |
phaneritic structure |
magmakivimite struktuur, kus üksikud kristallid on eristatavad ja määratavad palja silmaga |
Fanerosoikum |
Phanerozoic |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline üksus - eoon. Tegemist on ajavahemikuga ligikaudu 541 milj.a. kuni tänapäevani. Jaotub Kainosoikumiks e Uusaegkonnaks, Mesosoikumiks e Keskaegkonnaks ning Paleosoikumiks e Vanaaegkonnaks. |
Fanerosoikum |
Phanerozoic |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline üksus - ladem. Viitab kivimitele, mis on tekkinud Fanerosoikumi eooni jooksul, st 541±1 milj.a. kuni tänapäevani. Fanerosoikumi alumine piir on kronostratigraafiliselt kinnitatud globaalse piiristratotüübi ja piiripunktiga (GSSP). |
feldspatoid |
feldspathoid |
mineraal feldspatoidide rühmast, kuhu kuuluvad leutsiit, nefeliin, sodaliit, noseaan, haüiin, lasuriit, kankriniit ja meliliit. |
felsiit |
felsite |
hele peeneteraline v peitkristalne vulkaaniline v soonkivim, mis koosneb peamiselt kvartsist ja päevakivist |
fenokristall, fenokrüst |
phenocryst |
porfüürsetes magmakivimites põhimassist selgelt eristuv, suurem kristall |
filtratsioonikiirus |
apperant groundwater velocity |
näiv vahemaa, mida põhjaveevool läbib ajaühikus (nii nagu laseks vett läbi kogu pinnasemass) |
filtratsioonikoefitsient |
coefficient of hydraulic conductivity |
kivimite, setete ja pinnaste veejuhtivust iseloomustav suurus, filtreeruva vee hulk ajaühikus läbi ristlõike pinnaühiku, mõõdetakse m/ööpäevas |
fonoliit |
phonolite |
vulkaaniline nefeliinsüeniidi ekvivalent, IUGS klassifikatsiooni järgi F=10-60%, P‹10, koosneb leelispäevakivist, eriti anortoklassist v sanidiinist, ja nefeliinist peamise feldspatoidina |
Furong |
Furongian |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastik. Kuulub Kambriumi ajastusse koos talle eelneva Ajastik 3, Ajastik 2 ja Furongi ajastikuga. Ajaline kestvus ca 497 - ca 485.4 milj. a. (ESK-2016) |
Furong |
Furongian |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus. Kambriumi ladestu viimane (kõige noorem) ladestik. Alumine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 497 milj.a. (ESK-2016)) ning seda iseloomustab trilobiidi Glyptagnostus reticulatus esmailmumine. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Ordoviitsiumi ladestu alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 485.4 milj.a. (ESK-2016) ning seda iseloomustab konodondi Iapetognathus fluctivagus esmailmumine. Nimetus tuleneb sõnast Furong, mis tähendab lootost ning viitab Hunani provintsile Hiinas (nn Lootose osariik). Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Furongi ajastik. |
fülliit |
phyllite |
peitkristalne õhukeseplaadiline, savikivimi moondel tekkinud kivim, milles ülipisikesed grafiidi, seritsiidi ja kloriidi liblelised kristallid annavad kivimile siidja läike |
gabro |
gabbro |
Tume, valgest Ca-rikkast plagioklassist ja mustast monokliinsest pürokseenist koosnev, Maa vahevööst pärit ränivaesest magmast kristalliseerunud, ookeanipõhja loov süvakivim. Basaldi süvakivimiline analoog. IUGS klassifikatsiooni järgi, mille Q=0-5, P›90 ja plagioklassi Ca-sisaldus on suurem kui An50, Tavalised on aktsessoorsetest mineraalidest apatiit, magnetiit ja ilmeniit. Leelispäevakivide osa suurenemisel läheb gabro üle montsoniidiks. Nimetus Gabbro linna järgi Itaalias. vt ka magmakivimite klassifikatsioon |
gabroid |
gabbroid |
Gabrole lähedase koostisega magmaline süvakivim, mis võib kivimitmoodustava mineraalina sisaldada oliviini, rombilist pürokseeni, küünekivi jt. |
gabronoriit |
gabbronorite |
Rombilist pürokseeni sisaldav gabro |
geisrijärv |
geyser pool |
suhteliselt madal soojaveeline järv, mis tavaliselt paikneb geisri kraatris, geisri toru v lõõri ülemises osas |
geodünaamika |
geodynamics |
õpetus Maa sisemuses toimivatest jõududest ja nende põhjustatud protsessidest |
geokronoloogia |
geochronology |
teadus Maa ajaloos toimunud sündmuste ajalise järjestuse määramisest ja dateerimisest |
geokronoloogiline |
geochronologic |
geokronoloogiasse, st kivimite ning Maa ajaloos toimunud sündmuste ajalise järjestuse määramisse ning dateerimisse puutuv |
geokronoloogiline üksus |
geochronologic unit |
geoloogilise aja alamjaotus |
geokronomeetria |
geochronometry |
geokronoloogia haru, mis tegeleb geoloogilise aja kvantitatiivse (numbrilise) mõõtmisega. Kasutatakse lühendeid: "ka" tuhande, "Ma" miljoni ning "Ga" miljardi aasta tähistamiseks. |
geoloogiline ajaskaala |
International chronostratigraphic chart |
ülemaailmselt standardiseeritud skaala, kus geoloogiline aeg on jaotatud hierarhilisteks geokronoloogilisteks (ning neile vastavaiks kronostratigraafilisteks) üksusteks ning mida kasutatakse standardse referentsina kivimite vanuse määramisel. |
geomehhaanika |
geomechanics |
geoloogia haru, mis hõlmab struktuurigeoloogia aluseid ja looduslike materjalide vastupanu deformatsioonidele või pingete põhjustatud muutustele |
geood |
geode |
kerajas, osaliselt õõnes lahustest settinud mineraalne moodustis kivimites, mille väliskest koosneb kaltsedonist ja õõnsusesse kasvavad erinevate mineraaldie kristallid |
geosünklinaal |
geosynclinal |
|
geotektoonika |
geotectonics |
geoloogia haru, uurib Maa ja maakoore struktuuri arenemise ajalugu ja maakoore liikumiste põhjusi ning seaduspärasusi |
geotektooniline |
geotectonic |
regionaalsete või ulatuslikemate tektooniliste tunnusjoonte ja protsesside kirjeldamiseks kasutatav termin |
gneiss |
gneiss |
Hele-tumevöödiline (gneisilise tekstuuriga), kvartsi ja päevakive sisaldav, nii sette- kui magmakivimite intensiivsel moondel (temperatuuridel üle 500°C) tekkinud kivim |
grafiitkilt |
graphitic schist |
kildaline moondekivim, mis sisaldab suures koguses grafiiti, tavaliselt musta värvusega |
granaat-biotiitgneiss |
garnet-biotite gneiss |
gneiss, mille peamisteks tumedateks mineraalideks on granaat ja biotiit, vt ka gneiss, granaadi rühm |
graniit |
granite |
Ränirikas (SiO2=63-80 massi%) mandrikoore sulamisel tekkinud magmast kristalliseerunud hele, halli-punavärviline süvakivim. Graniit sisaldab peaaegu võrdsetes osades K-päevakivi, kvartsi ja plagioklassi, ning kuni 10% tumedavärvilisi mineraale, tavaliselt biotiiti, IUGS klassifikatsioonis Q=20-60 ja P=10-65 vt ka magmakivimite klassifikatsioon, granitoid |
graniitgneiss |
granite gneiss |
graniitse koostisega gneiss, mis võib olla tekkinud nii graniidi kui savi-liivakivimite moondel |
graniitporfüür |
granite porphyry |
Porfüürilise struktuuriga soonkivimiline graniit |
granitoid, graniitne kivim |
granitoid, granite rock |
Graniidile lähedase koostisega magmaline süvakivim |
granodioriit |
granodiorite |
Keskmise koostisega magmakivim, SiO2 sisaldusega 65-58massi% milles on niigraniidile kui dioriidile iseloomulikke mineraale: K-päevakivi, kvartsi, plagioklassi ja küünekivi, võib olla isegi pürokseeni. IUGS klassifikatsiooni järgi Q=20-60 ja P=65-90 |
granofüür |
granophyre |
Soonkivimiline graniit, milles K-päevakivi ja kvarts moodutavad mikroskoopilisi läbikasveid (granofüürilist struktuuri) |
granosüeniit |
grano-syenite |
leeliseline magmaline süvakivim, koostiselt graniidi ja süeniidi vahepealne |
granuliit |
granulite |
moondekivim, mis on teinud läbi tugeva moonde granuliitse faatsiese tingimustes (veefluidivaba keskkond, T üle 750°C) Iseloomulikud mineraalid on granaat ja rombiline pürokseen, küaniit jt |
graptoliitargilliit |
graptolite argilllite |
tumepruun savikivim, mis sisaldab rohkesti graptoliitide skeletifragmente |
greisen |
greisen |
graniitse koostisega kivim, millest on enamus keemilisi elemente pneumatolüüsi tingimustes välja kantud, kivim koosneb peamiselt kvartsist, vilgust ja topaasist, vilk on esindatud muskoviidi v lepidoliidiga, aktsessoorsetest mineraalidest on sagedad turmaliin, fluoriit, rutiil, kassiteriit ja volframiit vt ka greisenisatsioon |
greisenisatsioon |
greisenization |
Pneumatolüütilis-hüdrotermilise moonde protsess, mille käigus päevakivid ja muskoviit muutuvad kvartsi, topaasi, turmaliini ja lepidoliidi agregaadiks e greiseniks veeaurude mõjul, mis sisaldavad fluori |
Hadaikum |
Hadean |
Geoloogilise ajaskaala üksus – eoon. Kuulub Eelkambriumisse. Hadaikum on kõige varajasem eoon Maa ajaloos. Viitab ajavahemikule Maa/Päikesesüsteemi tekkest (~4600 milj.a.) kuni vanimate kivimite moodustumiseni (Acasta gneisside kompleks, 4000 milj.a.). Hadaikumi eooni piirid on kronomeetrilised, kuna tolleaegne stratigraafia ei ole säilinud. Geoloogilises ajaskaalas järgneb Hadaikumi eoonile Arhaikumi eoon. (GTS-2012; ESK) Nimetus on tuletatud kreeka mütoloogias allmaailma jumala nimest (Hades). |
happeline magmakivim |
acidic rock |
Suure ränisisaldusega (SiO2=63-80 massi%) magmakivim s.o. granitoidne kivim |
hartsburgiit |
hartzburgite |
ultraaluseline süvakivim, mis koosneb peamiselt oliviinist ja ortopürokseenist, nimetuse sai Hartzburgi linna järgi Saksamaal |
heitvesi |
effluent |
inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi lastud vesi |
hibiniit |
chibinite, khibinite |
nefeliinsüeniidi erim, mis sisaldab punavärvilist Na-silikaati eudialiiti. Nimetuse sai Hibiini mägedest Koola poolsaarel Venemaal |
holostratotüüp |
holostratotype |
autori poolt määratud stratigraafilise üksuse või piiri originaalstratotüüp |
holotüüp |
holotype |
Organismi üksikeksemplar, mida kasutatakse liigi publitseeritud kirjelduse koostamisel ja mis on liigi määramise aluseks. Holotüüp on liigi nime kandja. |
homoklinaal |
homocline |
struktuur, mille piires on settekivimid laialdasel alal nõrgalt (enamasti alla 1°) ühes suunas kallutatud. |
horisontaalsihiline murrang |
strike-slip fault |
murrang, mille puhul on murranguplokkide liikumine ehk nihe toimunud piki murrangupinna rõhtsihis ehk horisontaalsihis |
hornblendiit |
hornblendite |
ultraaluseline magmakivim, mis koosneb peaaegu täielikult küünekivist |
hüdrogeoloogia |
hydrogeology |
põhjavee päritolu, koostist, omadusi ja liikumist uuriv geoloogia haru |
hüpostratotüüp |
hypostratotype |
peale holostratotüübi (ja parastratotüübi) määramist esitatud stratotüüp, mille eesmärk on laiendada teavet üksuse või tema piiride kohta teistesse piirkondadesse. Hüpostratotüüp jääb alati allutatuks holostratotüübile. |
iga |
age |
kronostratigraafilise üksuse "lade" geokronoloogiline vaste - ajaperiood, mille jooksul ladet moodustavad kivimid on tekkinud; geokronoloogilise hierarhia madalaimat järku üksus |
ignimbriit, tufflaava |
ignimbrite |
Vulkaanilisest tuhapilvest v tuhavoolust settinud paakunud püroklastiline setend |
ijoliit |
ijolite |
Leeliseline ultraaluseline nefeliin-klinopürokseenkivim |
infiltratsioon |
infiltration |
sademete või pinnavee maasse imbumine läbi mulla ja kivimite pooride |
infrakrustalne kivim |
infracrustal rock |
maakooresisese tekkega so. intrusiivne magmakivim vt ka suprakrustalne kivim |
interstiitsium=pooriruum |
interstice |
teradevaheline tühemik v tühemik kivimis, interstiitsiumid võivad olla primaarsed ja sekundaarsed, neid võivad täita ka maakmineraalid |
intervalltsoon |
interval zone |
kahe määratletud biotaseme vahel asuv kivistisi sisaldav kihtide hulk ... |
intrusiiv, magmaline massiiv |
intrusion |
maakooresisene magmakivimi keha |
intrusioon |
intrusion |
magmamassi sissetung maakoores, vt ka intrusiiv, magmakivimi massiiv |
I-tüüpi granitoid |
I-type granitoid |
graniitne kivim, mis on tekkinud magmast, mis ise moodustus aluseliste ja keskmiste magmakivimite ning moondeprotsesse läbiteinud magmakivimite arvel. Magmakivimi sulamisel tekkinud sulast kristalliseerunud granitoid |
jadeitiit |
jadeitite |
peamiselt jadeiidist koosnev moondekivim, lisanditena päevakivid v feldspatoidid vt ka jadeiit, jaad |
Juura |
Jurassic |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Mesosoikumisse e. Keskaegkonda koos talle eelneva Triiase ja järgneva Kriidi ajastuga. Jaguneb kolmeks ajastikuks: Vara-, Kesk- ja Hilis-Juura. Juura ajastut (kestus 201.3 - ca 145 milj. a. (ESK-2016)) iseloomustavad ammoniitide plahvatuslik mitmekesistumine, Pangea superkontinendi lagunemine Lauraasiaks ja Gondwanaks, orgaanikarikaste savikivimite teke (mis hiljem said nafta ja gaasi allikaks); dinosauruste domineerimine maismaal ja õhus. |
Juura |
Jurassic |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Alumine piir, mis on ühtlasiTriiase ladestu ülemiseks piiriks, on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 201.3 milj.a. (ESK-2016)) Austrias ning seda iseloomustavad ammoniidiPsiloceras spelae tirolicumja aragoniitse foraminifeeriPraegubkinella turgescensilmumine.Ülemine piir, mis on ühtlasi ka järgneva Kriidi ladestu alumiseks piiriks ei ole veel ametlikult kinnistatud. Nimetatud mägederikka Jura piirkonna järgi Põhja-Šveitsis.Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Juura ajastu. |
jämedateraline magmakivim |
coarse-grained magmatic rock |
kristalne kivim v selle struktuur, mida iseloomustavad terad keskmise diameetriga üle 5 mm |
kaldeera |
caldera |
suuremõõduline, enam-vähem ümargune v tsirkusetaoline vulkaaniline depressioon (alang), mille diameeter on palju kordi suurem kui depresiooni sees olevate kraatrite v kraatri läbimõõt, nõlvade kallakus ja põhja kuju võib olla väga mitmesugune |
kaldeera |
caldera |
Vulkaanialuse magmakolde lae sissevajumisel tekkinud langatusnõgu. |
kaldenurk |
dip |
nurk, mis jääb murrangupinna ja horisontaaltasapinna vahele |
kaldesuund |
dip direction |
murrangu maksimaalse kallakuse suund, mis on määratud murrangu pinnal oleva kujuteldava joonega |
kalkareniit |
calcarenite |
kaltsiidiga tsementeeritud liiva mõõtu karbonaatsetest teradest koosnev lubjakivi |
Kambrium |
Cambrian |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Paleosoikumi e. Vanaaegkonda koos talle järgneva Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuga. Kambriumi ajastut (kestus 541 - 485.4 milj. a. (ESK-2016)) iseloomustab mineraalse skeletiga loomade ilmumine, bioloogilise mitmekesisuse järsk kasv, enamike selgrootute hõimkondade teke, tugev faunaline provintsialism, trilobiitide domineerimine, ülemaailmselt soe kliima, Iapetuse ookeani avanemine, Laurentia, Baltika, Siberi ja Avalonia eralduminie Gondvanast ning liikumine ekvaatori suunas. |
Kambrium |
Cambrian |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Nii alumine kui ülemine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP). Alumist piiri (vanus ca 541 milj.a., ESK-2016) iseloomustab jälgfossiili Trichophycus pedum esmailmumine, ülemist piiri (vanus ca 485.4 milj. a., ESK-2016) iseloomustab konodondi Iapetognathus fluctivagus esmailmumine. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Kambriumi ajastu. |
kaoliin |
kaolin |
peamiselt kaoliniidist (mineraal) koosnev valge ja suhteliselt plastne savi |
Karbon |
Carboniferous |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Paleosoikumi e. Vanaaegkonda, koos talle eelnevate Kambriumi, Ordoviitsiumi Siluri ja Devoni ning järgneva Permi ajastuga. Karboni ajastu jaguneb Mississippi ja Pennsylvania alam-ajastuteks. Karboni ajastut (kestus 358.9 - 298.9 milj. a. (ESK-2016)) iseloomustavad Pangea superkontinendi põhjustatud muutused ookeani tsirkulatsioonis, maismaataimede mitmekesistumine, intensiivistunud kontinentaalne murenemine ning orgaanilise süsiniku ladustumine söena, tugevad süsinik dioksiidi sisalduste kõikumised atmosfääris, globaalne jahenemine ja soojenemine koos mereveetasemete muutustega, kahepaiksete teke ning uute maismaa-niššide kasutuselevõtt, stromatoporoidide, tabulaatsete korallide, trilobiitide, ostrakoodide, rüükalade väljasuremine või rolli vähenemine; foraminifeeride, ammonoidide, tigude, haide, kiiruimeliste kalade ja tiivutute putukate ilmumine või väga kiire mitmekesistumine. |
Karbon |
Carboniferous |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Alumine piir, mis on ühtlasi ka Devoni ladestu ülemiseks piiriks, on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 358.9 milj.a. (ESK-2016)) Prantsusmaal. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Permi ladestu alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 358.9 milj.a. (ESK-2016) Kasahstanis ning seda iseloomustab konodondi Streptognathodus "wabaunsensis" teatud morfotüübi esmailmumine. Nimetus on tuletatud Itaaliakeelsest sõnast Carbonarium (söetootja) või ladinakeelsest sõnast carbo (süsi) ning ladinakeelsest sõnast ferrous (sisaldav). Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Karboni ajastu. |
karbonatiit |
carbonatite |
magmaline kivim, mis koosneb üle 50% karbonaatsetest mineraalidest, on iseloomulik leelismassiividele, võib sisaldada apatiiti [Siilinjärvi leeliseline massiiv Kuopio lähedal Soomes] |
karplubjakivi |
coquinoid limestone |
purustatud või tervetest vee-elustiku karpidest ja kodadest (karbonaatsest skeletist) koosnev lubjakivi; osakesed on sorteerimata, on settinud irganismide elukohas |
karstireljeef |
karst topography |
karsti (karstilehtrid, –nõod, –järved, –koopad, –jõed) leviku piirkond, kus puudub ajutiselt või alaliselt sademevee pindmine äravool vooluveekogusse |
katkestus |
disconformity |
põiksus, kus temast üleval- ja allpool asuvad kihipinnad on teineteise suhtes enam-vähem paralleelsed |
kavern |
cavern |
ebakorrapärase kujuga tühikud kivimis, mis on poorist suuremad ja koobastest väiksemad. Tekivad kivimite osalisel lahustumisel või laava jahtumisel. |
keel |
tongue |
litostratigraafilise üksuse eenduv (põhikehast väljapoole ulatuv) osa |
keratofüür |
keratophyre |
Albiit-kloriidistunud happelis-keskmine vulkaaniline v. hüpabüssaalne kivim, esineb sageli vahelduvalt koos albiit-kloriidistunud basaldi (spiliidi) ja meresetetega |
kerkemurrang |
reverse fault |
vertikaalsihiline murrang, kus lasuv plokk on nihkunud lamava ploki suhtes ülespoole; on tekkinud maakoore survepinge väljas |
kerogeenne argillit |
kerogenous argillite |
orgaanilist ainet sisaldav tumepruun savikivim |
kihistik |
member |
kihistust madalam litostratigraafiline üksus, mille litoloogilised omadused eristavad teda ümbritsevast kihistu osadest. Kihistik võib levida ühest kihistust teise. Kihistu ei pea alati olema jagatud kihistikeks. |
kihistu |
formation |
ühtlane või ühelaadselt vahelduva koostisega püsiva levikuga kivimite või setete keha, mille piirid on kergesti jälgitavad. Stratigraafilise skeemi kohaliku litostratigraafia üksus, mida kujutatakse geoloogilistel kaartidel. |
kihistu |
formation |
kivimkehade eristamisel kasutatava litostratigraafilise klassifikatsiooni põhiüksus. Kihistu võib jaguneda kihistikeks, mitu kihistut võivad moodustada kihtkonna. |
kihistunud massiiv, kihistunud intrusiiv |
layered intrusion |
aluseliste-ultraaluseliste süvakivimite massiiv, milles eralduvad selgelt mõnest cm-st mõne meetri paksusega erineva mineraalse koostisega kihid [Põhja-Karjalas paikneb Euroopa kõige esinduslikum Kivakka kihitatud peridotiit-gabronoriitne lopoliit, soomes on tuntumad Kemi, Penikati ja Närankävaara intrusiivid] vt ka intrusiiv, magmakivimi massiiv |
kiht |
bed |
väikseimat järku litostratigraafiline üksus |
kihtkond |
group |
mitme üksteisega külgneva või koonduva, ühiste oluliste ja diagnostiliste litoloogiliste omaduste järgi seostatava kihistu järgnevus. Kihistud ühendatakse kihtkondadesse teatud piirkonna või intervalli stratigraafilist liigestust lihtsustava tulemuse saamiseks. Kihistute paksus iseenesest ei ole piisav põhjus kihtkonna väljaeraldamiseks. Kihtkonda moodustavad kihistud ei pea olema samad kogu kihtkonna ulatuses. |
kilp |
shield |
kraatoni osa, kus paljandub kristalne aluskord, so eelkambriumi kristalsed kivimid (magma-, moondekivimd) |
kilt |
shale |
õhukesteks kihtideks lõhenev, madala astme moondele allunud savikivim. |
kilt |
slate |
õhukeseplaadiline, enamasti peitkristalne kivim |
kimberliit |
kimberlite |
ultraaluseline plahvatusbretšaline magmakivim, mis sisaldab üle 35 massi% oliviini, põhimassis esinevad veel montitšelliit, flogopiit, karbonaatsed mineraalid, serpentiin ja diopsiid. Nimetuse sai Kimberli rajooni järgi Aafrikas, kus on levinud teemantisisaldavad kimberliidilõõrid. |
kirigraniit, juudikivi |
graphic granite, runite |
Graniit, milles kvarts ja K-päevakivi on üheskoos kristalliseerudes teineteisega araabia kirja meenutavalt läbi põimunud. Sage mineraalstruktuur pegmatiitides. |
kivim |
rock |
geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktne mineraalne agregaat, mis esineb maakoores iseseisva kehana |
kivimit moodustav mineraal |
rock-forming |
mineraal, mille sisaldus kivimis on oluline ja piisav kivimi klassifitseerimiseks |
kivimitmoodustavad mineraalid |
rock-forming minerals |
kivimi nimetuse määravad mineraalid, mille sisaldus on tavaliselt üle 10-15%, sageli kuni 50-90%, nad moodustavad olulise osa kivimist, sellisteks mineraalideks on magmakivimites oliviin, pürokseenid, amfiboolid, vilgud, päevakivid, kvarts, settekivimites kvarts, kaltsiit, dolomiit, savimineraalid, moondekivimites vilgud, epidoot, amfiboolid, pürokseenid, granaat jt vt ka teisejärgulised mineraalid, aktsessoorsed mineraalid |
kivisüsi |
coal |
kergestisüttiv settekivim, mille massist üle 50% ja mahust üle 70% moodustab orgaaniline aine (taimede jäänused). |
kloriidistumine |
chloritization |
Fe-Mg silikaatsete mineraalide ümberkristalliseerumine kloriidiks, (kloriidi rühma kihtsilikaatideks). vt ka kloriit, kloriidi rühm |
kloriitkilt |
chlorite schist |
Roheline, enamasti peitkristalne kilt, mis koosneb peamiselt kloriidist |
komatiit |
komatiite |
ultraaluseline Mg-rikas (MgO üle 18m%), Arhaikumis levinud vulkaaniline laavakivim, milles oliviin on kristalliseerunud skeletjate kristallidena luues kivimis nn. spinifeks struktuuri |
kompleks |
complex |
litostratigraafiline üksus, mis võib olla moodustatud erinevatest kivimitüüpidest (sette-, tard-, moondekivimitest). Iseloomulikud on ebakorrapärane litoloogia ja keerulised struktuursed suhted. |
konglomeraat |
conglomerate |
jämeteraline purdkivim, mis koosneb (pool)ümardatud osadest (kruus, veerised, munakad, rahnud), mis on tsementeerunud tavaliselt kaltsiidi, rauaoksiidi, räni või kõvastunud saviga |
konkretsioon |
concretion |
kõva, kompaktne, kerajas või kettakujuline mineraalne moodustis, mis erineb koostiselt ümbriskivimist. Moodustub mineraalide sadenemisel lahustest, tavaliselt purdterast või kivistisest tuuma ümber, kas settekivimis või vulkaanilise kivimi poorides. |
kontaktmetamorfism |
contact metamorphism |
Magmakolde või laavavoolu kontaktipiirkonna kivimites soojuse ja gaasisegude toimel asetleidev moone so. mineraalide ümberkristalliseeumine. vt ka metamorfism |
koondstratotüüp |
composite-stratotype |
stratotüüp, mis on moodustatud rea teatud kihtidele kuuluvate spetsiifiliste vahemike kombineerimisel selleks, et saada viitamiseks sobiv koondstandard |
kooniline kurd |
conical fold |
kurru tüüp, mida saabkirjeldada graafiliselt ühest otsast kinnitatud joone roteeruva liikumisega |
koosesinemistsoon |
concurrent range zone |
Kihtide hulk, mis sisaldab kahe kindla liigi
esinemistsooni ühisosa. See tsooni tüüp võib sisaldada veel teisigi
taksoneid, täiendavalt neile, kes on näidatud antud tsooni iseloomulike
elementidena, kuid ainult kahte (esimest) iseloomulikku taksonit kasutatakse
tsooni piiride defineerimisel. Koosesinemistsooni piirid defineeritakse igas
konkreetses läbilõikes kahe defineeriva liigi koosesinemise kõige alumise ja
kõige ülemise stratigraafilise leviku kaudu. |
kooslustsoon |
assemblage zone |
Kihtide hulk, mis on iseloomustatud kolmest või enamast taksonist koosneva kooslusega (assotsiatsiooniga), mis koos võetuna eristavad teda naabruskihtidest mingi biostratigraafilise tunnuse abil. ... Kooslustsooni nimi tuletatakse antud fossiilse koosluse ühe väljapaistvama ja diagnostilisema taksoni nimest. |
korrelatsioon |
correlation |
stratigraafiliste üksuste üksteisele vastandamine mõne tunnuse või stratigraafilise asendi järgi. Korrelatsiooni tüüp näidatakse ära vastava eessõnaga (nt litokorrelatsioon, biokorrelatsioon, kronokorrelatsioon). |
kraaton |
craton |
kontinendi tuumiku moodustav, (valdavalt) Eelkambriumis konsolideerunud ja jäigastunud, tektooniliselt väheaktiivne mandrilise maakoore ulatuslik struktuuriüksus/plokk, mis oma geoloogilise ehituse ja tektooniliste protsesside intensiivsuse poolest vastandub orogeensetele/geosünklinaalsetele vöönditele |
Kriit |
Cretaceous |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Mesosoikumisse e. Keskaegkonda koos talle eelneva Juura ja Triiase ajastuga. Jaguneb kaheks ajastikuks: Vara- ja Hilis-Kriit. Kriidi ajastut (kestus ca 145 milj. a. - 66 milj. a. (ESK-2016)) iseloomustavad Pangea superkontinendi edasine lagunemine - moodustuvad tänapäevased kontinendid; lubiskeletiga nannoplanktoni ja foraminifeeriderohkus (mille tõttu tekkisid massiivsed kriidilasundid; Kriidi keskel tugevad kasvuhoonetingimused; õistaimede ja dinosauruste domineerimine. Kriidi ajastu lõpetas asteroidi impaktsündmus. |
Kriit |
Cretaceous |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Alumine piir, mis on ühtlasi Juura ladestu ülemiseks piiriks, ei ole veel ametlikult kinnistatud (vanus ca 145 milj. a. (ESK-2016). Ülemine piir, mis on ühtlasi Kainosoikumi e Uusaegkonna alumiseks piiriks on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus 66 milj.a. (ESK-2016)) Tuneesias ning seda iseloomustab iriiidiumi geokeemiline anomaalia. Nimetus on tuletatud ladinakeelsest sõnast creta, mis tähendab kriiti. |
kristalne kilt |
schist |
Plaatja so. kildalise tekstuuriga, makroskoopiliselt eristuvate kristallidega tugevalt moondunud kivim |
kristalne kivim |
crystalline rock |
termin magmakivimi ja moondekivimi ühiseks tähistamiseks vastandina settekivimile |
kronostratigraafia |
chronostratigraphy |
stratigraafia haru, mis tegeleb kivimkehade ajaliste seoste ja vanuse väljaselgitamisega |
kronostratigraafiline klassifikatsioon |
chronostratigraphic classification |
kivimite korrastamine üksustesse nende vanuse (tekkeaja) põhjal |
kronostratigraafiline tase |
chronostratigraphic horizon |
stratigraafiline pind või kokkupuutepind, mis on sünkroonne (kõigis kohtades samavanuseline) |
kronostratigraafiline üksus |
chronostratigraphic unit |
kivimkeha, mis sisaldab kõiki kivimeid, mis moodustusid kindla geoloogilise ajavahemiku vältel |
kronotsoon |
chronozone |
... määratlemata järguga ametlik kronostratigraafiline üksus, mis ei kuulu tavapärasesse kronostratigraafiliste üksuste hierarhiasse. Ta on oma olemuselt geograafiliste piiranguteta kivimkeha, mis on moodustunud mingi geoloogilise iseärasuse tõttu määratletud geokronoloogilise üksuse kestel. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on kroon. |
kroon |
chron |
kronotsooni geokronoloogiline vaste, ajavahemik, mille jooksul moodustusid kronotsooni kivimid |
Krüogeen |
Cryogenian |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Neoproterosoikumi aegkonda koos talle eelneva Toni ajastu ja järgneva Ediacara ajastuga. Krüogeeni ajastule (ca 720-635 milj. a tagasi [ESK-2016]) olid iseloomulikud laiahaardelised (globaalsed) jäätumised. |
Krüogeen |
Cryogenian |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Alumine piir on defineeritud numbrilise aja (GSSA, vanus ca 720 milj. a [ESK-2016]) järgi, ülemine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 635 milj. a [ESK-2016]). Krüogeeni ladestule on iseloomulikud jääaegade setted. Nimetus on tuletatud sõnadest Cryos - jää ja genesis - sünd. |
ksenoliit |
xenolith, inclusion |
vanema kivimi fragment e tükk magmakivimis, mis on säilitanud suures osas oma esialgse koostise |
kuppel |
dome |
ovaalne või ümara kujuga antiklikaalne kurdstruktuur |
kurd |
fold |
algselt tasapinnaliste kivimkihtide deformeerumisel tekkinud laineline, voldiline geoloogiline struktuur |
kurrutus |
folding |
kurdude tekkimine maakoore plastilisel deformeerumisel, enamasti tektoonilise liikumise tagajärjel |
kuum täpp |
hot spot |
saja, mõnesaja km läbimõõduga vulkaaniline ala Maa pinnal, mis on tekkinud vahevööst tõusnud magmapluumi kohale. [Havaii saared Vaikses ookeanis] |
kvartsdioriit |
quartz diorite |
Dioriit, milles on 5-20% kvartsi |
kvartsiit |
quartzite |
liivakivi moondeprodukt, sõltuvalt lisandmineraalidest ja moonde astmest võib peale kvartsi sisaldada selliseid mineraale nagu granaat, sillimaniit, pürokseen jt vt ka liivakivi, kvarts |
kvartsporfüür |
quartz porphyry |
porfüürne vulkaaniline v hüpabüssaalne kivim, mis sisaldab kvartsi ja leelispäevakivi suuremaid kristalle (fenokristalle) mikro- v peitkristalses põhimassis. Enamus Euroopa petrolooge loevad kvartsporfüürideks kivimeid, mis on Mesosoikumist vanemad, nooremaid sama koostisega kivimeid nimetatakse rüoliitideks |
küaniit-granaat-biotiitgneiss |
kyanite-garnet-biotitegneiss |
tüüpiline amfiboliitse faatsiese metamorfismi kivim, esineb väga sageli Valgemere kurrutusvööndis, sageli on migmatiseeritud ja tugevasti kurrutatud vt ka küaniit, granaadi rühm, gneiss |
küllustsoon |
abundance zone |
Kihtide hulk, milles konkreetse taksoni või taksonite grupi esinemissagedus on oluliselt suurem kui naaberkihtides. Küllustsooni piirid defineeritakse biotasemetega, millega risti esineb märkimisväärne muutus tsooni iseloomustava(te) taksoni(te) arvukuses. Nimi. Küllustsoon saab oma nime taksoni(te)lt, kelle oluliselt suuremat arvukust ta esindab. |
küünekivigabro |
hornblende gabbro |
Gabro, milles on üle 5% küünekivi |
küünekiviperidotiit |
hornblende peridotite |
Peridotiit, milles küünekivi on üle 5% |
laava |
lava |
maakoore lõhedest v vulkaanilõõridest väljavoolav taignataoline hõõguv tulikuum (1000-1400○ C), kivisula, mis maapinnal laiali valgudes moodustab laavavoole v -katteid [Euroopas on kõige tuntumad Itaalias ja Islandil] |
labradoriit e. anortosiit |
labradorite |
magmaline kivim, mis koosneb peamiselt labradori koostisega plagioklassist, sageli väga dekoratiivne, küütleb sinistes ja rohelistes toonides vt ka labrador, plagioklassi rühm |
lade |
stage |
kõik kivimid, mis on moodustunud mingi kokkuleppelise aja (ea) kestel; kronostratigraafilise hierarhia madalaimat järku üksus |
ladekond |
erathem |
kronostratigraafiline üksus, mis koosneb ladestute rühmast; geokronoloogiliseks vasteks on aegkond. Ladekondade nimed peegeldavad Maal valitsenud elu pöördepunkte: Paleosoikum (vana elu), Mesosoikum (vahepealne elu) ja Kainosoikum (kaasaegne elu). |
ladem |
eonothem |
kronostratigraafiline üksus geokronoloogilise vastega "eoon". Üldiselt tunnustatakse kolme lademit. Need on (alates vanimast) Arheosoikum, Proterosoikum ja Fanoerosoikum. Esimesed kaks ühendatakse tavaliselt nimetuse alla Eelkambrium. Igal eoonil on temale vastava lademi nimi. |
ladestik |
series |
kronostratigraafiline üksus, mis asetseb hierarhiliselt lademest ülevalpool ja ladestust allpool. Ladestiku geokronoloogiliseks vasteks on ajastik. |
ladestu |
system |
kronostratigraafilise hierarhia kõrgemat järku üksus, ülevalpool ladestikku ja allpool ladekonda. Ladestu geokronoloogiliseks vasteks on ajastu. |
lamav murranguplokk |
footwall block |
kivimiplokk, mis horisontaal- või kaldmurrangu korral asub murrangu suhtes allpool |
lapilli tuff |
lapilli tuff |
lapillirikas kivistunud vulkaaniline tuhk |
lapillid. Iga eraldi osakest nimetatakse lapillus |
lapilli |
Vulkaani purskel väljapaisatud kivimaines, tükkide mõõduga 2-64mm. Sellest peenem fraktsioon moodustab vulkaanilise tuha, jämedam vulkaanilised pommid |
lapillikivim |
lapillistone |
püroklastiline kivim, mis koosneb peamiselt lapillidest |
lasuv murranguplokk |
hanging wall block |
kivimiplokk, mis horisontaal- või kaldmurrangu korral asub murrangu suhtes pealpool |
leelisbasalt |
alkali basalt |
aktsessoorset feldspatoidi sisaldav basalt, IUGS klassifikatsiooni järgi ränist küllastamata basalt, mis sisaldab normatiivset nefeliini |
leeliseline magmakivim |
alkali rock |
Magmakivim, mille Na- või K-sisaldus on anomaalselt suur võrreldes tema ränisisaldusega |
leelisgabro |
alkali gabbro |
leelisbasaldi plutooniline ekvivalent, sisaldab plagioklassi (kuni An50), klinopürokseeni ja oliviini, koos mõningases koguses leelispäevakivi, nefeliiini v analtsiimiga |
leelispäevakivi graniit |
alkali-feldspar granite |
Graniit, milles plagioklass on albiitse koostisega. IUGS klassifikatsiooni järgi Q=20-60 ja P‹10 |
leelispäevakivi süeniit |
alkali-feldspar syenite |
IUGS klassifikatsioon järgi plutooniline kivim, kus Q=0-5 ja P‹10, kivim koosneb valdavalt pertiitsest K-päevakivist, tumedad mineraalidon F-rikas biotiit, ägiriin, arfedsoniit jt |
leelispäevakivi trahhüüt |
alkali-feldspar trachyte |
IUGS klassifikatsiooni järgi vulkaaniline kivim trahhüüt, mille P‹10 |
leelispäevakivi tšarnokiit |
alkali-feldspar charnockite |
IUGS klassifikatsiooni järgi rombilist pürokseeni sisaldava leelispäevakivi graniidi ekvivalent |
leelispäevakivi-kvartssüeniit |
alkali-feldspar quartz syenite |
IUGS klassifikatsiooni järgi plutooniline kivim, mille Q=5-20% ja P‹10 |
lektostratotüüp |
lectostratotype |
korrektselt määratud algupärase (holo)stratotüübi puudumise tõttu valitud stratotüüp varemkirjeldatud stratigraafilise üksuse jaoks |
lektotüüp |
lectotype |
Rahvusvahelise zooloogilise nomenklatuuri alusel on lektotüüp üks süntüüpidest, mis hiljem valitakse liigi nimekandjaks. Ülejäänud süntüübid muutuvad seejärel paralektotüüpideks ja ei ole enam nimekandjad. |
lertsoliit |
lherzolite |
peridotiit, mis koosneb peamiselt oliviinist, klino- ja ortopürokseenist, kahepürokseeniga peridotiit, nimetuse sai Lertsi järve järgi Püreneedes, IUGS klassifikatsiooni järgi plutooniline kivim, kus M on võrdne v suurem kui 90%, ol=40-90%, opx›5% ja cpx›5% |
leuko- e. leukokraatne |
leuco- |
Eesliide e. täiend normaalsest heledavärvilisemale kivimile (leukogabroid, leukodioriit, leukokraatne graniit jne), vastand: mela-, melanokraatne |
litostratigraafia |
lithostratigraphy |
stratigraafia osa, mis tegeleb maakoore kivimite kirjeldamise ja nomenklatuuriga nende litoloogia ja stratigraafiliste suhete alusel |
litostratigraafiline klassifikatsioon |
lithostratigraphic classification |
kivimkehade korrastamine üksusteks nende litoloogiliste omaduste ja stratigraafiliste suhete alusel |
litostratigraafiline tase |
lithostratigraphic horizon |
litostratigraafilise muutuse pind, tavaliselt mõne litostratigraafilise üksuse piir või litoloogiliselt selgelt eristuv õhuke kiht mõne litostratigraafilise üksuse piires |
litostratigraafiline üksus |
lithostratigraphic unit |
litoloogiliste omaduste alusel ja stratotüübi abil piiritletud kivimkeha. Võib koosneda sette-, tard- või moondekivimeist. Litostratigraafilise üksuse lateraalse ulatuse määrab ära tema diagnostiliste litoloogiliste tunnuste pidevus. Üksuste hierarhiline jaotus suuremast väiksema suunas on järgmine: ülemkihtkond, kihtkond, kihistu, kihistik, kihid. |
Llandovery |
Llandovery |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastik. Kuulub Vanaaegkonna Siluri ajastusse koos talle järgnevate Wenlocki, Ludlowi ja Přidoli ajastikega. Talle eelneb Hilis-Ordoviitsiumi ajastik. Ajaline kestus 443.8 - 433.4 milj.a. |
Llandovery |
Llandovery |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestik. Alumine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 443.8 milj.a. (ESK-2016)) Šotimaal ning seda iseloomustab graptoliidi Akidograptus ascensus esmailmumine. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Wenlocki ladestiku alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 433.4 milj.a. (ESK-2016) UK-s. Nimetatud tüüpala järgi Dyfedis Lõuna-Walesis. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Llandovery ajastik. |
Ludlow |
Ludlow |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastik. Kuulub Vanaaegkonna Siluri ajastusse koos talle eelnevate Llandovery ja Wenlocki ning järgneva Přidoli ajastikuga. Ajaline kestus 427.4 - 423 milj.a. |
Ludlow |
Ludlow |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestik. Alumine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 427.4 milj.a. (ESK-2016)) UK-s ning seda iseloomustab graptoliidi Saetograptus (Colonograptus) varians esmailmumine. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Přidoli ladestiku alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 423 milj.a. (ESK-2016) Tšehhis ning seda iseloomustab graptoliidi Monograptus parultimus esmailmumine. Nimetatud Inglismaal Shropshires Ludlow linna lähistel asuva tüüpala järgi. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Ludlow ajastik. |
lõhede sagedus |
joint frequency |
lõhede arv pindalaühiku kohta |
lõhede tihedus |
joint density |
lõhede arv lõhede kogupikkuse kohta |
lõhede vahekaugus |
joint spacing |
lõhede kaugus teineteisest ühes lõhevööndis; mõõdetakse risti lõhepinnaga |
lõhepoorsus |
fracture porocity |
kivimi purunemisel (lõhenemisel, killustumisel) tekkinud tühemike arvel moodustunud poorsus |
lääts |
lense |
läätsekujuline kivimkeha, mille litoloogiline koostis erineb ümbriskivimi omast [SJ] |
maavärin |
earthquake |
maapinna lühiajaline äkiline liikumine (vappumine), mis on tingitud Maa sisemuse kivimitesse aeglaselt kogunenud pingete järsust vabanemisest |
maavärina kese |
epicenter |
maavärina kolde projektisioon maapinnal |
maavärina kolle |
focus |
koht Maa sisemuses, kus kivimite deformatsioonienergia muutub elastseks laineenergiaks |
magma |
magma |
looduslik, kivimi sulamisel maapõues tekkiv tulikuum vedel kivisula, mis on võimeline tekkekohast tõusma lasuvaisse kivimikihtidesse ning välja purskuma vulkaanidest |
magma differentseerumine |
magmatic differentiation |
kõik protsessid, mille käigus magma tardub kivimiks |
magmakamber e.magmakolle |
magma chamber |
magma reservuaar, mis paikneb maapõues mõne kuni mõnekümne km sügavusel, on vulkaanilise materjali allikas |
magmakivim |
magmatic rock |
magma tardumisel tekkinud vulkaaniline v intrusiivne kivim |
Magmakivimite klassifikatsioon |
magmatic rock classification |
Magmakivimeid rühmitatakse nii magma tardumiskeskkonna (effusiivne e. vulkaaniline, intrusiivne e.süvakivimiline, lõheline e.soonkivimiline), kivimite ränisisalduse (SiO2 massi%) või mineraalse koostise (IUGS klassifikatsioon) alusel. Laialt on levinud rühmitamine SiO2 massi% järgi: ultra-aluselisteks (SiO2 35-45 m%), aluselisteks (SiO2 45-52 m%), keskmisteks (SiO2 52-63m%) ja happelisteks (SiO2 63-75m%) magmakivimiteks. Omaette grupi moodustavad looduses vähem levinud kõrgenenud K ja Na sisaldusega leeliselised magmakivimid. Rahvusvahelise Geoloogiateaduste Liidu soovitatav magmakivimite mineraloogiline rühmitamine (IUGS klassifikatsioon) põhineb enamasti mikroskoobis määratavail kvartsi (Q), plagioklassi (P), leelispäevakivi (A) ja feldspatoidi (F) kogustel. Ultraaluselisi magmakivimeid klassifitseeritakse siin Fe-Mg mineraalide (M) sisalduse järgi, kus ol tähistab oliivini, opx ortopürokseeni, cpx klinopürokseeni ja hbl küünekivi protsenti. |
magmaline assimilatsioon |
magmatic assimilation |
liikumisel maakoores võib magma haarata kaasa ümbritsevate kivimite tükke (ksenoliite) ja osaliselt isegi sulatada neid. Sellisest magmast kristalliseerunud kivimeid võib lugeda hübriidseteks v kontamineerituteks, vt ka ksenoliit, restiit |
magnetostratigraafia |
magnetostratigraphy |
stratigraafia haru, mis tegeleb kivimkehade magnetiliste tunnustega |
magnetostratigraafiline klassifikatsioon |
magnetostratographic classification |
kivimkehade korrastamine üksustesse lähtudes kivimite magnetiliste karakteristikute erinevustest |
magnetostratigraafiline polaarsuse klassifikatsioon |
magnetostratigraphic polarity classification |
kivimkehade korrastamine üksustesse, mis põhinevad jääkmagnetismi polaarsuses ilmnevatel muutustel vastavalt Maa magnetvälja polaarsuse pöördumistele |
magnetostratigraafiline polaarsuse üksus |
magnetostratigraphic polarity unit |
kivimkeha, mida iseloomustab magnetiline polaarsus sel moel, et teda on võimalik eristada naaberkivimitest |
magnetostratigraafiline polaarsuse üleminekutsoon |
magnetostratigraphic polarity-transition zone |
Mõistet peaks kasutama juhul, kui polaarsuse muutus leiab aset kindlas kihtide intervallis. Magnetostratigraafilised polaarsuse üleminekutsoonid on heaks aluseks magnetostratigraafiliste polaarsuse üksuste piiride tähistamisel. |
magnetostratigraafiline polaarsuspöörde tase |
magnetostratigraphic polarity-reversal horizon |
... pind või õhuke üleminekuintervall, millega risti muutub magneetilise polaarsuse suund (toimub pöördumine). Seal, kus polaarsuse muutus leiab aset kindlas kihtide intervallis, peaks kasutama mõistet "magnetostratigraafilise polaarsuse üleminekutsoon". Magnetostratigraafilised polaarsuspöörde tasemed ja polaarsuse üleminekutsoonid on heaks aluseks magnetostratigraafiliste polaarsuse üksuste piiride tähistamisel. |
magnetostratigraafiline üksus |
magnetostratigraphic unit |
kivimkeha, mis ühendab endas sarnaste magnetiliste tunnustega kivimeid sel moel, et teda on võimalik eristada naaberkivimitest |
magnituud |
earthquake magnitude |
mõõtühik maavärina võimsuse mõõtmiseks |
meimetsiit |
meimechite |
ultraaluseline vulkaaniline kivim, mille klaasjas põhimassis on oliviini fenokristallid |
mela- e. melanokraatne |
mela- |
Eesliide e. täiend normaalsest tumedavärvilisemale kivimile (melagabroid, meladioriit, melanokraatne graniit jne), vastand: leuko- e. leukokraatne |
Mercalli skaala |
mercalli scale |
maavärina intensiivsuse hinnanguline skaala, mis põhineb tema mõju ja kahjustuste kirjeldusel |
Mesoarhaikum |
Mesoarchean |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - aegkond. Kuulub Arhaikumi eooni koos talle eelnevate Eo- ja Paleoarhaikumi ning järgneva Neoarhaikumi aegkonnaga. Paleoarhaikumi ajaline kestus 3200-2800 milj.a. (ESK-2016). |
Mesoproterosoikum |
Mesoproterozoic |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - aegkond. Kuulub Proterosoikumi eooni koos talle eelneva Paleoproterosoikumi ja järgneva Neoproterosoikumi aegkonnaga. Mesoproterosoikum (ajalise kestusega 1600-1000 milj.a. (ESK-2016)) jaguneb omakorda kolmeks ajastuks: Calymm, Ectas ja Sten. |
Mesoproterosoikum |
Mesoproterozoic |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladekond. Nii alumine kui ülemine piir on määratud numbrilise aja (GSSA: 1600 - 1000 milj.a.; ESK-2016) järgi. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Mesoproterosoikumi aegkond. |
Mesosoikum |
Mesozoic |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - aegkond. Kuulub Fanerosoikumi eooni koos talle eelneva Paleosoikumi e. Vanaaegkonna ning järgneva Kainosoikumi e. Uusaegkonnaga. Jaotub kolmeks ajastuks: Triiaseks, Juuraks ja Kriidiks. Ajaline kestus 252.17 - 66 milj. a. |
Mesosoikum |
Mesosoic |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladekond. Nii alumine kui ülemine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP). Alumist piiri (vanus ca 252.17 milj.a., ESK-2016) iseloomustab konodondi Hindeodus parvus esmailmumine, ülemist piiri, mis on ühtlasi ka Kainosoikumi e. Uusaegkonna alumiseks piiriks (vanus ca 66 milj. a., ESK-2016) iseloomustab iriidiumi geokeemiline anomaalia. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Mesosoikumi aegkond. |
meteoriit |
meteorite |
maapinnale ühe tükina v osadena kukkunud taevakeha (meteroid), mis ei aurustunud täielikult Maa atmosfääri läbimisel vt ka meteoroid |
meteoroid |
meteoroid |
kosmoses liikuv tahke keha, mis erineb asteroididest väiksemate mõõdete poolest |
migma |
migma |
kõva kivimi ja vedela sula segu, mis on süvakoores võimeline plastiliselt voolama |
migmatiit |
migmatite |
Magma-moondeline segakivim, milles kivisulast tardunud heleroosakas kvarts-päevakivirikas osa, leukosoom, võib moodustada kihte, võrgustikku, pesi jne. tumedas, Fe-Mg silikaatiderikkas, ülessulamata kivimosas, melanosoomis |
migmatiitgraniit |
migmatite granite |
mandrikoore regionaalsel moondel kivimite osalise ülessulamise käigus tekkinud mikrokliingraniitne kivim |
mikropaleontoloogia |
micropalaeontology |
mikrofossiilide uurimisega tegelev teadusharu |
Mississippi |
Mississippian |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - alam-ajastu (nö Vara-Karbon). Kuulub Vanaaegkonna Karboni ajastusse koos talle järgneva Pennsylvania alam-ajastuga (nö Hilis-Karbon). Kestus 358.9 - 323.2 milj. a. (ESK-2016). |
Mississippi |
Mississippian |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - alam-ladestu (nö Alam-Karbon). Alumine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 358.9 milj.a. (ESK-2016)) Prantsusmaal. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Pennsylvania alam-ladestu alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 323.2 milj.a. (ESK-2016)) Nevadas ning seda iseloomustab konodondi Declinognathodus noduliferus esmailmumine. Nime saanud Mississippi jõe oru järgi. |
monoklinaal |
monocline |
geoloogiline struktuur, kus settekivimite ühesuunaline kallakus ulatuslikul alal on seotud süvamurrangutega |
montsodioriit |
monzodiorite |
K-päevakivi sisaldav dioriit IUGS klassifikatsiooni järgi plutooniline kivim, mille Q=0-5, P=65-90 ja plagioklassi koostis on alla An50 |
montsogabro |
monzogabbro |
K-päevakivi sisaldav gabro |
montsograniit |
monzogranite |
Graniit, kus K-päevakivi ja plagioklassi sisaldus on enamvähem võrdne IUGS klassifikatsiooni järgi Q=20-60 ja P=35-65 |
montsoniit |
monzonite |
süeniit, mis sisaldab peaaegu võrdselt K-päevakivi ja plagioklassi, mõnikord pisut kvartsi, peamise tumeda mineraalina esineb enamasti augiit. IUGS klassifikatsiooni järgi Q=0-5 ja P=35-65 |
murrang |
fault, fault zone |
valdavalt tektoonilistest jõududest tingitud pingetest tekkinud deformatsioon maakoore kivimites, mille puhul on kivimiplokid teineteise suhtes piki purutatud pinda nihutatud |
murrangu ruumiline asend |
attitude of fault |
asend, mis on määratud murrangu või murrangupinna? lasumuselementidega: rõhtsihi, kallakusnurga ja -suunaga |
murrangupind |
fault plane |
murranguplokkide teineteise suhtes nihkumisel tekkinud purunenud kivimite vöönd või ka lõhe kivimites, mis võib olla tasapinnaline või kergelt looklev. |
murranguplokk |
fault block |
kivimiplokk, mis on murrangu tekkimise käigus tektooniliste jõudude toimel algasendist nihutatud |
murranguvöönd |
fault zone |
keerulise geoloogilise ehitusega ala, kus tektoonilised jõud on tekitanud mitmeid paralleelseid rebendrikkeid ehk murranguid |
muskoviitgneiss |
muscovite gneiss |
hele gneiss, kus lisandiks kvartsile ja päevakivile on muskoviit vt ka gneiss |
Neoarhaikum |
Neoarchean |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - aegkond. Kuulub Arhaikumi eooni koos talle eelnevate Eo-, Paleo- ja Mesoarhaikumiga. Paleoarhaikumi ajaline kestus 2800-2500 milj.a. (ESK-2016). |
Neoproterosoikum |
Neoproterozoic |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - aegkond. Kuulub Proterosoikumi eooni koos talle järgnevate Meso- ja Paleoproterosoikumi aegkonnaga. Neoproterosoikum (ajalise kestusega 1000-541 milj.a. (ESK-2016)) jaguneb omakorda kolmeks ajastuks: Ton, Cryogeen ja Ediacara. |
neostratotüüp |
neostratotype |
uus stratotüüp, mis asendab hävinud, mattunud või muul moel juurdepääsmatuks muutunud stratotüübi |
neotüüp |
neotype |
Termin, mida kasutatakse liikide ja teiste taksonite teadusliku nimetamise juures. Rahvusvahelise zooloogilise nomenklatuuri alusel on neotüübiks üksikeksemplar, mis on määratud liigi nimekandjaks, kui algne tüüpeksemplar on kas kadunud või hävinud. Sellisel juhul määrab liigi neotüüp. |
nomenklatuur |
nomenclature |
taksonite nimetamine ja sellega seonduvad protseduurid, reeglid |
noriit |
norite |
Aluseline, plagioklassi ja rombilist pürokseeni sisaldav süvakivim |
normaalmurrang |
normal fault |
vertikaalsihiline murrang, kus lasuv plokk on nihkunud lamava ploki suhtes allapoole; on tekkinud maakoore venituspinge väljas |
nurkpõiksus |
angular unconformity |
põiksus, kus temast üleval- ja allpool asuvad kihipinnad on teineteise suhtes nurga all |
ofioliit, ofioliitne kompleks |
ophiolite |
ookeanilise maakoore läbilõiget peegeldav kivimkompleks (alt üles): Moho piiripealne suhteliselt massiivne gabro (ca 2 km), sellele järgnev iseloomulik vertikaalseisse rebendlõhedesse intrudeerunud daikide kompleks (ca 2-3 km), millel lasuvad basaltsed padilaavad (ca 2 km) ja kõige ülemistena jaspisteks moondunud ränimudad (ca1 km) [tüüpiliseks ofioliidiks on Jormua kompleks Soomes Kajaani linna lähedal] |
opaakne e. läbipaistmatu mineraal |
opaque mineral |
Õhikus (0.03 mm paksusena) läbipaistmatu mineraal |
Ordoviitsium |
Ordovician |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Paleosoikumi e. Vanaaegkonda koos talle eelneva Kambriumi ja järgneva Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuga. Ordoviitsiumi ajastu jaguneb Vara-, Kesk- ja Hilis-Ordoviitsiumi ajastikeks. Ordoviitsiumi ajastut (kestus 485.4 - 443.8 milj. a. (ESK-2016)) iseloomustab kiire ja stabiilne biootiline mitmekesistumine, Vara-Ordoviitsiumis valitsenud sooja ("kasvuhoone"-) kliima jahenemine, globaalne jäätumine ja massiline väljasuremine ajastu lõpus; tugevad eustaatilised meretaseme kõikumised, pandeemiliste planktiliste graptoliitide ja konodontide ilmumine ja mitmekesistumine, bentilise fauna provintsialism, Iapetuse ookeani ümbritsevate tektooniliste plaatide ümberorganiseerumine ja migratsioon ning lõunapooluse liikumine Põhja-Aafrikast Kesk-Aafrikasse. |
Ordoviitsium |
Ordovician |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Alumine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 485.4 milj.a.) Newfoundlandis ning seda iseloomustab konodondi Iapetognathus fluctivagus esmailmumine. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Siluri ladestu alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 443.8 milj.a.) Šotimaal ning seda iseloomustab graptoliidi Akidograptus ascensus esmailmumine. Nimetatud Põhja-Walesi muistse hõimu Ordovices järgi. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Ordoviitsiumi ajastu. |
orogeenne vöönd |
orogenic belt |
piki mandriäärt või mandri sisealal arenev tektooniliselt aktiivne kurdmäestikuline vöönd |
Orosir |
Orosirian |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Paleoproterosoikumi aegkonda koos talle eelnevate Sideri ja Rhyaci ning järgneva Statheri ajastuga. Orosiri ajastut (kestus 2050-1800 milj.a. (ESK-2016)) iseloomustavad globaalsed mäetekkeprotsessid. |
Orosir |
Orosirian |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Nii alumine kui ülemine piir on määratud numbrilise aja (GSSA, 2050-1800 milj.a. (ESK-2016)) järgi. Nimetus on tuletatud sõnast orosira, mis tähendab mäeahelikku. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Orosiri ajastu. |
ovoid |
ovoid |
Ümardunud kujuga kristall. Väga iseloomulikud on K-päevakivi ovoidid viiburgiidiks nimetatud rabakivigraniidile, kus osa ovoide ümbritseb veel sellele kristalliseerunud rohekas plagioklassi ääris |
paakunud tuff, ignimbriit |
welded tuff |
vulkaanilise tuha ja klaasi rikas püroklastiline kivimmass, mis on paakunud purskematerjali jääksoojuse, katvate kihtide raskuse ja kuumade gaaside keskkonnas, ning on vöödilise v kihilise ehitusega |
Paleoarhaikum |
Paleoarchean |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - aegkond. Kuulub Arhaikumi eooni koos talle eelneva Eoarhaikumi ning järgnevate Meso- ja Neoarhaikumi aegkondadega. Paleoarhaikumi ajaline kestus 3600-3200 milj.a. (ESK-2016). |
paleobiogeograafia |
palaeobiogeography |
teadusharu, mis tegeleb kivististe geograafilise leviku uurimisega |
paleobioloogia |
palaeobiology |
teadusharu, mis tegeleb kivistunud organismide bioloogia interpreteerimisega |
paleobotaanika |
palaeobotany |
paleontoloogia haru, mis tegeleb kivistunud taimede uurimisega |
paleogeograafia |
palaeogeography |
Loodusgeograafia haru, mis uurib geoloogilises minevikus Maal valitsenud looduslikke tingimusi. Uuringutulemusteks on nt paleogeograafilised kaardid. |
paleogeograafiline kaart |
palaeogeographic map |
kaart, mis näitab mandrite asendit ja kuju ning võimalikke kliimatingimusi erinevate geoloogiliste ajaperioodide jooksul |
paleokeskkond |
palaeoenvironment |
(elu)keskkond geoloogilises minevikus |
paleokooslus |
palaeocommunity |
Fossiilide kogum, kooslus või koosluste grupp, mis esindab organismide eluaegset kooslust (ehk liike/populatsioone, kes elasid ühes elukohas või mingis kindlas keskkonnas). Tavaliselt on algsest bioloogilisest kooslusest säilinud ainult paremini säilivad isendid või nende osad, kuna pehmed koed säilivad väga harva. |
paleontoloog |
paleontologist |
teadlane, kes uurib kivistisi (ehk fossiile) |
paleontoloogia |
palaeontology |
teadusharu, mis uurib minevikus elanud organismide kivistunud jäänuseid |
Paleoproterosoikum |
Paleoproterozoic |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - aegkond. Kuulub Proterosoikumi eooni koos talle järgnevate Meso- ja Neoproterosoikumi aegkonnaga. Paleoproterosoikum (ajalise kestusega 2500-1600 Ma (ESK-2016)) jaguneb omakorda neljaks ajastuks: Sider, Rhyac, Orosir, Stather. |
Paleoproterosoikum |
Paleoproterozoic |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladekond. Nii alumine kui ülemine piir on määratud numbrilise aja (GSSA: 2500 - 1600 milj.a.; ESK-2016) järgi. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Paleoproterosoikumi aegkond. |
Paleosoikum |
Paleozoic |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - aegkond. Kuulub Fanerosoikumi eooni koos talle järgnevate Mesosoikumi e. Keskaegkonna ning Kainosoikumi e. Uusaegkonnaga; talle eelneb Proterosoikumi eooni Neoproterosoikumi aegkond. Paleosoikum jaotub kuueks ajastuks: Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon ja Perm. Ajaline kestus 541 - 252.17 milj. a. |
Paleosoikum |
Paleozoic |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladekond. Nii alumine kui ülemine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP). Alumist piiri (vanus ca 541 milj.a., ESK-2016) iseloomustab jälgfossiili Trichophycus pedum esmailmumine, ülemist piiri (vanus ca 252 milj. a., ESK-2016) iseloomustab konodondi Hindeodus parvus esmailmumine. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Paleosoikumi aegkond. |
paleozooloogia |
paleozoology |
paleontoloogia haru, mis tegeleb fossiilsete loomade uurimisega |
paleoökoloogia |
palaeoecology |
Paleontoloogia haru, mis tegeleb mineviku eluvormide ning neid ümbritsenud keskkonna vaheliste suhete uurimisega. Informatsiooni allikaks on kivistis ja kivistist ümbritsev sete. Organismid on oma elukeskkonnaga nii füüsiliselt, keemiliselt kui bioloogiliselt kohastunud. Paleoökoloogia uurib neid kohastumisi ning organismide ja nende elukeskkonna vahelisi suhteid fossiilsete organismide puhul. |
palünoloogia |
palynology |
tänapäevase ja fossiilse õietolmu ning eoste uurimisega (struktuur, klassifikatsioon, levik) tegelev teadusharu |
paralektotüüp |
paralectotype |
Rahvusvahelise zooloogilise nomenklatuuri koodeksi alusel muutuvad paralektotüüpideks kõik algsed süntüübid kui nende seast on välja valitud üks lektotüüp. Paralektotüübid ei ole nimekandjad. Vt lektotüüp, süntüüp. |
parastratotüüp |
parastratotype |
lisastratotüüp, mida autor kasutab holostratotüübis halvemini esindatud, kuid tema jaoks oluliste nähtuste illustreerimiseks |
paratüüp |
paratype |
Termin, mida kasutatakse liikide ja teiste taksonite teadusliku nimetamise juures. Zooloogilise nomenklatuuri koodeksi alusel on paratüübiks kõik eksemplarid, mida kasutati liigi esmasel kirjeldamisel, va holotüüp. |
pealenihkemurrang |
thrust fault |
Kerkemurrang, mille kallakusnurk on <45° |
pegmatiit |
pegmatite |
suurte (üle 5cm), sageli ülisuurte kristallidega magmakivim, moodustab sooni, läätsi, stokke ja korrapäratuid kehi, eriti graniidi batoliitide ülaosades. |
pegmatiitne staadium |
pegmatitic stage |
magma kristalliseerumise hilisem staadium, kui magma jääksula on rikastunud gaasisegust, millises keskkonnas kristalliseeruvad gigantokristallilised soonkivimid, pegmatiidid ja kus võivad esineda haruldased mineraalid. vt ka pegmatiit, gabropegmatiit |
Pennsylvania |
Pennsylvanian |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - alam-ajastu (nö Hilis-Karbon). Kuulub Vanaaegkonna Karboni ajastusse koos talle eelneva Mississippi alam-ajastuga (nö Vara-Karbon). Kestus 323.2 - 298.9 milj. a. (ESK-2016). |
Pennsylvania |
Pennsylvanian |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - alam-ladestu (nö Ülem-Karbon). Alumine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 323.2 milj.a. (ESK-2016)) Nevadas ning seda iseloomustab konodondi Declinognathodus noduliferus esmailmumine. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Permi ladestu alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 298.9 milj.a. (ESK-2016)) Kasahstanis ning seda iseloomustab konodondiStreptognathodus "wabaunsensis"esmailmumine. Nime saanud USA Pennsylvania osariigi järgi. |
Perm |
Permian |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Paleosoikumi e. Vanaaegkonda, koos talle eelneva Karboni, Devoni, Siluri, Ordoviitsiumi ja Kambriumi ajastuga. Jaguneb kolmeks ajastikuks: Ees-Uural, Guadalupe ja Loping. Permi ajastut (kestus 298.9 - 252.17 milj. a. (ESK-2016)) iseloomustavad Pangea superkontinendi liikumine põhja suunas, klimaatilised muutused külmast soojaks, evaporiitide teke; fusuliniidsete foraminifeeride, ammonoidide, sammalloomade ja brahhiopoodide märkimisväärne mitmekesistumine; fusuliniidsete foraminifeeride, trilobiitide, rugooside ja tabulaatsete korallide, merikerade, akantoodide, rüükalade väljasuremine Permi lõpus ning sammalloomade, brahhiopoodide, ammonoidide, haide, luukalade, krinoidide, meriskorpionite, orstrakoodide ja okasnahksete tugev vähenemine Permi lõpus. |
Perm |
Permian |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Alumine piir, mis on ühtlasi ka Karboni ladestu ülemiseks piiriks, on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 298.9 milj.a. (ESK-2016)) Kasahstanis ning seda iseloomustab konodondiStreptognathodus "wabaunsensis" esmailmumine. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Keskaegkonna Triiase ladestu alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 252.17 milj.a. (ESK-2016) Hiinas ning seda iseloomustab konodondi Hindeodus parvus esmailmumine. Nimetatud Permiprovintsi järgi Venemaal. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Permi ajastu. |
piiristratotüüp |
boundary-stratotype |
kindel kihtide järjestus, mis sisaldab kahe stratigraafilise üksuse vahel asuva piiri defineerimiseks vajalikku punkti |
piiterliit |
piterlite |
rabakivigraniidi prismaliste K-päevakivi fenokristallidega erim, milles ovoidid puuduvad. |
pikriit |
picrite |
rohekasmust, ultraaluseline vulkaaniline v hüpabüssaalne kivim, mis sisaldab suurel hulgal oliviini, aga ka pürokseeni, biotiiti, amfibooli ja vähem kui 10% plagioklassi. IUGS klassifikatsiooni järgi sisaldab ‹53massi% SiO2 ja ›18m% MgO ning 2-3m% (Na2O+K2O) |
piniit |
pinite |
peitkristalne, poolamorfne peamiselt muskoviidist koosnev mass, tuhmi halli, rohelise v punakaspruuni värvusega, mis on tekkinud hüdrotermaalselt Al-rikaste mineraalikordieriit, nefeliin, skapoliit spodumeen, päevakivid jt arvel vt ka agalmatoliit, pagodiit |
platvorm |
platform |
ala kraatoni piires, kus Fanerosoikumi eelsed kivimid on kaetud fanerosoiliste settekivimitega |
plutoon |
pluton |
Maakoores kristalliseerunud magmakolle |
plutooniline kivim |
plutonic rock |
maapõues, magmakoldes kristalliseerunud võrdteraline, keskmise- jämekristalliline kivim |
Přidoli |
Přidoli |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastik. Kuulub Vanaaegkonna Siluri ajastusse koos talle eelnevate Ludlowi, Llandovery ja Wenlocki ajastikega. Ajaline kestus 423 - 419.2 milj.a. |
Přidoli |
Přidoli |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestik. Alumine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 423 milj.a. (ESK-2016)) Tšehhis ning seda iseloomustab graptoliidi Monograptus parultimus esmailmumine. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Devoni ladestu alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 423 milj.a. (ESK-2016) Tšehhis ning seda iseloomustab graptoliidi Monograptus uniformis esmailmumine. Nimetatud Tšehhis Praha lähedal asuva Přídolí piirkonna järgi. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Přidoli ajastik. |
Proterosoikum |
Proterozoic |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus. Noorim Eelkambriumi eoon kestusega 2500-541 milj.a. (ESK-2016). Talle eelneb Arhaikumi eoon ja järgneb Fanerosoikumi eoon. Proterosoikumi eoon jaguneb kolmeks aegkonnaks: Paleo-, Meso- ja Neoproterosoikumiks. |
Proterosoikum |
Proterozoic |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladem. Alumine piir on defineeritud numbrilise aja järgi (GSSA, vanus 2500 milj.a.) järgi, ülemine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus 541 milj.a.) (ESK-2016, ISC-2016). Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Proterosoikumi eoon. |
protoliit, moondekivimi lähtekivim |
protolith |
algkivim, millest on metamorfismi käigus tekkinud moondekivim |
ptigmatiitkurrud |
ptygmatic folds |
Leukosoomi paindelised deformatsioonid migmatiidis vt migmatiit, leukosoom |
põhjavee filtratsioon |
groundwater movement |
põhjavee liikumine veega küllastunud setete ning kivimite poorides ja lõhedes |
põhjavee toitumine |
recharge |
protsess, mille käigus lisandub vett küllastumusvööndisse kas looduslike sademetega või veeringest |
põhjaveekiht |
aquifer |
vett sisaldav ja andev maapõue osa, mis on piisavalt poorne ja vett läbilaskev, et põhjavesi saaks seal voolata ja sealt saaks võtta põhjavett |
põhjaveekogum |
body of groundwater |
Põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. |
põhjaveevaru |
groundwater storage |
vee kogus põhjaveeressursist mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta nii, et oleks tagatud põhjavee hea seisundi säilimine. |
põhjavesi |
groundwater |
maakoore küllastumusvööndis sisalduv vesi, mis liigub raskusjõu mõjul |
põiksus |
unconformity |
kivimkehade vahel asuv erosioonipind, oluline katkestus või lünk stratigraafilises kihtide järjestuses. Põiksuse näited: nurkpõiksus, katkestus, diasteem. |
põiksusega piiratud üksus |
unconformity-bounded unit |
kivimkeha, mis on alt ja ülevalt piiratud spetsiifilise, olulise, eelistatavalt piirkondliku või piirkondade vahelise lüngaga stratigraafilises kihtide järjestuses. Põiksusega piiratud üksuse püstitamise ja määramise juures on diagnostiliseks kriteeriumiks kaks teda piiravat põiksust. Põiksusega piiratud üksus võib endas sisaldada teisi stratigraafilisi üksusi. |
püroklastiline |
pyroclastic |
vulkaaniline purdmaterjal, mis on tekkinud plahvatuslike pursete produktina Osakeste suuruse järgi jagatakse püroklastiline materjal vulkaaniliseks tuhaks (osakeste läbimõõduga alla 2mm), vulkaaniliseks liivaks (läbimõõt kuni 2 mm), lapillideks (läbimõõt 2-64 mm) ja pommideks (läbimõõt üle 64 mm) vt ka vulkaaniline liiv, lapillid, vulkaaniline pomm |
püroklastiline bretša, plahvatusbretša |
explosion breccia |
bretša, mis moodustus vulkaani plahvatuslikul purskel |
püroklastiline kivim |
pyroclastic rock |
tsementeerunud püroklastiline materjal |
rabakivi |
rapakivi |
porfüürilaadse struktuuriga graniidi erim, mis sisaldab ovaalseid heledate oligoklassikestadega kaaliumpäevakivikristalle ja idiomorfseid kvartsikristalle |
rabakiviapliit |
rapakivi aplite |
peeneteraline rabakivigraniidi erim, kus praktiliselt puuduvad tumedad mineraalid |
rabakivigraniit |
rapakivi granite |
A-tüüpi, kaaliumgraniit, mille põhimassis võib iseloomulikuna näha musta värvi ümmargust kvartsi. Rabakivigraniitide seas eraldatakse mitmeid erimeid: viiburgiiti (e.ovoidilist rabakivi), piiterliiti, porfüürilist ja apliitset rabakivigraniiti vt ka granitoid A tüüpi |
rabakiviporfüür |
rapakivi porphyry |
rabakivigraniidi porfüüriline erim, kus põhimassis esinevad hajutatult kaaliumpäevakivi fenokristallid |
rahvusvaheline zooloogilise nomenklatuuri koodeks |
International Code of Zoological Nomenclature |
taksonite teadusliku nimetamise süsteem, mis hõlmab endas reegleid ja tavasid teaduslike nimede moodustamiseks ning nende käsitlemiseks |
raudmeteoriit |
iron meteorite |
meteoriit, mis koosneb peamiselt Fe ja Ni tahkest lahusest. vt. Widmanstätteni struktuur. |
reovesi |
wastewater |
üle kahjutuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud sademevesi |
Rhyac |
Rhyacian |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Paleoproterosoikumi aegkonda koos talle eelneva Sideri ja järgnevate Orosir ja Stather ajastutega. Rhyaci ajastu ajaline kestus on 2300-2050 milj.a. (ESK-2016). |
Rhyac |
Rhyacian |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Nii alumine kui ülemine piir on määratud numbrilise aja (GSSA, 2300-2050 milj.a. (ESK-2016)) järgi. Ladestut iseloomustavad kihilised intrusioonid (laava kihid), millest tuntuim on Bushveldi kompleks. Nimetus on tuletatud sõnast rhyax, mis tähendab laavavoolu. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Rhyaci ajastu. |
Richteri skaala |
Richter scale |
maavärina võimsuse hindalmise skaala, kus mõõtühikuks on magnituud |
rift |
rift |
maakoore venituspinge piirkonnas piki normaalmurranguid tekkiv ulatuslik alang ehk laskunud maakoore plokk |
riftiorund |
rift valley |
piklik negatiivne pinnavorm, mis võib tekkida riftistruktuuri kohale |
rõhtsiht |
strike |
murrangupinna ja horisontaaltasapinna lõikumisel tekkiv kujuteldav joon murrangu pinnal, mille väärtust mõõdetakse asimuudina põhjasuuna suhtes |
rüoliit |
rhyolite |
Graniidi vulkaaniline analoog, milles klaasjas põhimassis levivad tüüpiliselt kvartsi, päevakivi ja biotiidi fenokristallid. IUGS kvalifikatsiooni järgi Q=20-60%, P=10-65%. |
seimogramm |
seismogram |
seismomeetriga registreeritud ja graafiliselt joonistatud võngete jada |
seismiline laine |
seismic wave |
tekib kivimite elastse deformeeriumise laineliselt levikul maapinnas |
seismograaf |
seismometer |
mõõteseade maavärinate registreerimiseks |
seritsiidistumine |
sericitization |
hüdrotermaalne v metamorfne protsess, mis seisneb seritsiidi (so. peeneliblelise muskoviidi) moodustumises ja arenemises teiste, Al-rikaste mineraalide (päevakivid jt) arvel. |
serpentiniit |
serpentinite |
rohekas, ussinahka meenutava värvusega, sageli laiguline kivim, mis koosneb peamiselt serpentiini rühma mineraalidest antigoriidist, krüsotüülist e serpofüüdist ja on tekkinud Fe-Mg silikaatsete mineraalide (oliviin jt.) hüdrotermaalsel moondel, teisejärgulistest mineraalidest on tavalise talk ja kloriit |
sete |
sediment |
tahketest osakestest koosnev materjal, mis tekib kivimite murenemisel, vulkaanipurskel, organismide jäänustest, keemilisel või biokeemilisel teel sadenemisel; kandub edasi tuule, vee või jää mõjul ning setib ja kuhjub lmaismaal või veekogus |
settekiht |
stratum |
kihilise ehitusega settekeha, mis eristub teda ümbritsevatest settekehadest litoloogiliste tunnuste või omaduste tõttu (ld. k stratum, mitmuses strata). |
settekivim |
sedimentary rock |
kivim, mis tekib setete tihenemisel ja kivistumisel |
Sider |
Siderian |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Paleoproterosoikumi aegkonda koos talle järgnevate Rhyac, Orosir ja Stather ajastuga. Sideri ajastut (kestus 2500-2300 milj.a. (ESK-2016)) iseloomustab laialdane vöödiliste rauaformatsioonide (BIF) moodustumine. |
Sider |
Siderian |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Nii alumine kui ülemine piir on määratud numbrilise aja (GSSA, 2500-2300 milj.a. (ESK-2016)) järgi. Iseloomulikuks on laialdane vöödiliste rauaformatsioonide (ingl. banded iron formations, BIF) esinemine. Nimetus on tuletatud sõnast sideros, mis tähendab rauda. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Sideri ajastu. |
silikaatne kivim |
siliceous rock |
Silikaatsetest mineraalidest koosnev kivim |
sill |
sill |
plaatjas intrusiivne kivimkeha, mis lasub paralleelselt settekivimite kihilisuse v metamorfsete kivimite kildasusega |
sillimaniitkvartsiit |
sillimanite quartzite |
granuliitse metamorfismi läbi teinud savikas liivakivi, millest moodustus oluline kogus (kuni 20%) sillimaniiti vt ka kvartsiit |
Silur |
Silurian |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Paleosoikumi e. Vanaaegkonda koos talle eelnevate Kambriumi ja Ordoviitsiumi ning järgnevate Devoni, Karboni ja Permi ajastutega. Siluri ajastu jaguneb neljaks ajastikuks: Llandovery, Wenlock, Ludlow, Přidoli. Siluri ajastut (kestus 443.8 - 419.2 milj. a. (ESK-2016)) iseloomustab kiire bioloogilise mitmekesisuse taastumine pärat Ordoviitsiumi lõpu väljasuremissündmust, tugevalt muutlik kliima, eustaatilised mereveetaseme kõikumised, väiksemaskaalaline väljasuremine, maismaa asustamine, Iapetuse ookeani sulgumine, Rheici ookeani kitsenemine ning lõunapooluse liikumine üle Gondwanal asuba Lõuna-Ameerika ja Lõuna-Aafrika. |
Silur |
Silurian |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Alumine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 443.8 milj.a. (ESK-2016)) Šotimaal ning seda iseloomustab graptoliidi Akidograptus ascensus esmailmumine. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Devoni ladestu alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 419.2 milj.a. (ESK-2016) Tšehhis ning seda iseloomustab graptoliidi Monograptus uniformis esmailmumine. Nimetatud Walesi muistse hõimu Silures järgi. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Siluri ajastu. |
spiliit |
spilite |
hüdrotermaalselt moondunud basalt, tavaliselt mandlikiviline, kus päevakivid on albiidistunud, koos kloriidi, epidoodi, kaltsedoni, preniidi jt tekkega, sageli esinevad veealustes laavavooludes padilaavadena |
spilitisatsioon |
spilitization |
basaldi hüdrotermaalne albiit-kloriidistumine spiliidiks |
spinifeks struktuur |
spinifex texture |
komatiitides esinev, laava kiirel jahtumisel tekkinud kivimi struktuur, milles oliviin on kristalliseerunud sulgjate, skeletjate kristallidena |
Stather |
Statherian |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Paleoproterosoikumi aegkonda koos talle eelnevate Sideri, Rhyaci ja Orosiri ajastuga. Statheri ajastut (kestus 1800-1600 milj.a. (ESK-2016) iseloomustab laialdane kratoniseerumine ja kraatonite stabiliseerumine. |
Stather |
Statherian |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Nii alumine kui ülemine piir on määratud numbrilise aja (GSSA, 1800-1600 milj.a. (ESK-2016)) järgi. Nimetus on tuletatud sõnast statheros, mis tähendab stabiilset, kindlat. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Statheri ajastu. |
Sten |
Stenian |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Mesoproterosoikumi aegkonda koos talle eelnevate Ectasi ja Calymmi ajastutega. Steni ajastul (kestus 1200-1000 milj.a. (ESK-2016) olid orogeneetiliselt aktiivsed platvormidevahelised kitsad polümetamorfsed vööd. |
Sten |
Stenian |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Nii alumine kui ülemine piir on määratud numbrilise aja (GSSA, 1200-1000 milj.a. (ESK-2016)) järgi. Nimetus on tuletatud sõnast stenos, mis tähendab kitsast. Ladestut iseloomustavad kitsad tugeva moonde vööd. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Steni ajastu. |
stratigraafia |
stratigraphy |
geoloogia valdkond, mis selgitab maakoore koosseisu kuuluvate kivimite ja setendite ruumilist levikut ning omavahelisi suhteid. Tuletatud sõnadest stratum (ld. k.) ja graphia (kr. k.). |
stratigraafia |
stratigraphy |
geoloogia valdkond, mis selgitab maakoore koosseisu kuuluvate kivimite ja setendite ruumilist levikut ning omavahelisi suhteid. Tuletatud sõnadest stratum (ld. k.) ja graphia (kr. k.). |
stratigraafiline klassifikatsioon |
stratigraphical classification |
maakoort moodustavate kivimite ja setendite grupeerimine üksusteks |
stratigraafiline nomenklatuur |
stratigraphic nomenclature |
stratigraafilistele üksustele omistatud nimede süsteem |
stratigraafiline üksus |
stratigraphic unit |
kivimkeha, mille levikut saab piiritleda tema litoloogilise koostise (litostratigraafiline üksus), fossiilide sisalduse (biostratigraafiline üksus), tekkeaja (kronostatigraafiline üksus) või muude omaduste alusel |
stratotüüp |
stratotype |
... kivimite või setendite kindel kihiline järjestus, mida on kasutatud stratigraafilise üksuse või tema piiride defineerimiseks ja iseloomustamiseks |
stromatoliit |
stromatolite |
Karbonaatsed kihilised moodustised. Tekkinud mikroobse (eelkõige tsüaanobakterite) tegevuse tulemusel. Teada alates Arhaikumist. Tänapäevased stromatoliidid esinevad nt Austraalias (Shark Bay). Eestis suhteliselt levinud kivististena Saaremaa Siluris. |
struktuur |
texture |
kivimi siseehituse tunnuste kogum, mis on tingitud tema koostisosade suurusest, kujust, vastastikusest asetusest ja kontaktidest, hulgalistest suhetest |
struktuurne bassein |
structural basin |
Ulatuslik, põhiplaanis ovaalse kujuga sünekliis |
S-tüüpi granitoid |
S-type granitoid |
graniitne kivim, mis on kristalliseerunud settekivimite ülessulamisel tekkinud magmast. |
sulfiid-grafiit-biotiitgneiss |
sulfide-graphite-biotite gneiss |
must v tumehall gneiss, mis sisaldab kuni 10% grafiiti ja Fe sulfiide ja kus lisaks biotiidile (6-20%), võib esineda veel kordieriiti, granaati jt mineraale; tekib orgaanilist ainet sisaldavate setete moondel |
suprakrustalne kivim |
supracrustal rock |
maakoorepealse tekkega so. setteline v vulkaaniline kivim. vt ka infrakrustalne kivim |
suure kaldnurgaga murrang |
high angle fault |
kaldmurrang, mille kaldenurk on >45° |
süeniit |
syenite |
graniidile sarnase koostisega magmaline süvakivim, milles aga erinevalt graniidist puudub kvarts IUGS klassifikatsioon järgi Q=0-5 ja P=10-35 |
süeniitporfüür |
syenite-porphyry |
porfüürilise struktuuriga soonkivimiline süeniit. |
sünekliis |
syneclise |
regionaalne nõgus vajunud aluskorraga sturktuur platvormil, mille keskosas võib settelise pealiskorra paksus küündida mitmete kilomeetriteni. |
sünklinaal |
syncline |
maakoore kihtide (kausjas) kurd kumerusega allapoole, mille tuumas asuvad nooremad kivimid kui kurru tiibadel |
süntüüp |
syntype |
Zooloogilise nomenklatuuri koodeksi alusel on süntüüpideks kõik eksemplarid tüüpseerias, kus holotüüpi ei ole määratud. Süntüübid on siis kollektiivselt nimekandjaks. |
šungiit |
shungite, schungite |
kõva, tahke kivisöe taoline amorfne v nõrgalt kristalliseerunud peaaegu puhas süsiniku mass, moodustab kihte ja lasundeid Proterosoikumi kristalsetes kiltades, struktuurilt lähedasem antratsiidile kui grafiidile, kuigi sisaldab hajutatud grafiidi suletisi, leidub Karjalas, Venemaal, Soomes ja mujal vt ka vt ehe süsinik |
taksoni esinemistsoon |
taxon range zone |
Kihtide hulk esindamaks mingi kindla taksoni eksemplaride stratigraafilise ja geograafilise leviku teadaolevat vahemikku. Tegu on antud taksoni ruumilise levikuga kõigi nende läbilõigete ja paljandite summa (korrelatsiooni) järgi, kus ta on määratud... |
tase |
horizon |
stratigraafilises järjestuses kindlat positsiooni omav vahekiht või -pind. Taseme tüüp (kategooria) näidatakse ära vastava eessõnaga (nt litotase e litomarker, biotase e biomarker, kronotase e kronomarker jne). |
tektoonika |
tectonics |
geoloogia haru, mis uurib Maa ja maakoore struktuuri arenemise ajalugu ja maakoore liikumiste põhjusi ning seaduspärasusi; |
tektooniline jõud |
tectonic |
jõud, mis kutsub esile tektoonilisi liikumisi ja põhjustab maakoore deformatsioone |
tektooniline liikumine |
tectonic movement |
Maa sisejõududest (protsesside energia) tingitud kivimimassi liikumine litosfääris |
Terre-Neuve |
Terreneuvian |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastik. Kuulub Kambriumi ajastusse koos talle järgneva Ajastik 2, Ajastik 3 ja Furongi ajastikuga. Ajaline kestvus 541 - ca 521 milj. a. (ESK-2016) |
Terre-Neuve |
Terreneuvian |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus. Kambriumi ajastu esimene (kõige vanem) ajastik. Alumine piir, mis on ühtlasi ka Kambriumi ajastu, Paleosoikumi aegkonna ja Fanerosoikumi eooni alumiseks piiriks, on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 541 milj.a. (ESK-2016)), ülemine piir on hetkel kinnitamata. Nimetus tuleneb Newfoundlandi 17. sajandi prantsuse koloonia ametlikust nimest "Terre Neuffve". Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Terre-Neuve ajastik. |
tihenemine |
consolidation |
pehme ja kobeda materjali kõvaks ja tihedaks muutumise protsess |
toleiitbasalt, subleeliseline basalt |
tholeiite |
Laialt levinud basalt, milles esineb monokliinne pürokseeen ja aluseline plagioklass koos rombilise pürokseeni ja mõnikord ka oliviiniga. Keemilise koostise ümberarvutus annab normatiivse hüpersteeni või kvartsi. |
toleiitne magmakivimite seeria |
tholeiitic magma series |
magmakivimite seeria, millele on iseloomulik ränisisalduse tõusuga rikastumine Fe-st, mis väljendub kolmnurkdiagrammil AFM |
Ton |
Tonian |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Neoproterosoikumi aegkonda koos talle eelnevate Krüogeeni ja Ediacara ajastutega. Talle järgneb Mesoproterosoikumi aegkonna Steni ajastu.Toni ajastut (kestus 1000-~720 milj. a. (ESK-2016) iseloomustab jätkuv platvormide laienemine, millele järgneb polümetamorfsete vööde lõplik kratoniseerumine. |
Ton |
Tonian |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Nii alumine kui ülemine piir on määratud numbrilise aja (GSSA, 1000-~720 milj. a. (ESK-2016)) järgi. Nimetus on tuletatud sõnast tonas, mis tähendab venitamist. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Toni ajastu. |
tonaliit |
tonalite |
keskmise koostisega magmakivimite rühma süvakivim, kus IUGS klassifikatsiooni järgi Q=20-60 ja P≥90. Kvartsdioriidi sünonüüm |
trahhüandesibasalt |
basaltic trachyandesite |
leeliseline vulkaaniline kivim, mis IUGS klassifikatsiooni järgi jääb koostiselt trahhübasaldi ja trahhüandesiidi vahele |
transformne murrang |
transform fault |
nihkemurrang ookeani keskahelikus risti helikuga |
travertiin |
travertine |
poorne, peamiselt kaltsiumkarbonaadist koosnev sete, mis sadestub lubjarikka vee väljumiskohta |
Triias |
Triassic |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastu. Kuulub Mesosoikumisse e. Keskaegkonda koos talle järgneva Juura ja Kriidi ajastuga. Jaguneb kolmeks ajastikuks: Vara-, Kesk- ja Hilis-Triias. Triiase ajastut (kestus 252.17 - 201.3 milj. a. (ESK-2016)) iseloomustavad järkjärguline taime- ja loomarühmade taastumine pärast Permi lõpu väljasuremist; Hilis-Triiases hakkasid maismaaökosüsteemides domineerima dinosaurused |
Triias |
Triassic |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestu. Alumine piir, mis on ühtlasi ka Vanaaegkonna Permi ladestu ülemiseks piiriks, on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 252.17 milj.a. (ESK-2016)) Hiinas ning seda iseloomustab konodondi Hindeodus parvus esmailmumine. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka järgneva Juura ladestu alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 201.3 milj.a. (ESK-2016) Austrias ning seda iseloomustavad ammoniidi Psiloceras spelae tirolicum ja aragoniitse foraminifeeri Praegubkinella turgescens ilmumine. Nimetatud kolme Lõuna-Saksamaal ladestule iseloomuliku kivimitüübi alusel (tri = kolm). Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Triiase ajastu. |
troktoliit |
troctolite |
plagioklass-oliviinne gabroid. IUGS klassifikatsiooni järgi aluseline plutooniline kivim, kus pl=10-90% ja px‹5% |
trondjemiit |
trondhemite |
granitoidne süvakivim, mis koosneb peamiselt kvartsist, oligoklassi koostisega plagioklassist ja vähesest biotiidist ilma või koos leelispäevakiviga; plagioklassgraniidi ja heleda tonaliidi sünonüüm. |
tsoon |
zone |
stratigraafilisel klassifikatsioonil eristatav väikseim kivimkeha. Tsooni tüüp näidatakse ära vastava eessõnaga (nt litotsoon, biotsoon, kronotsoon jne). |
tsoonula |
zonule |
biotsooni või alambiotsooni alajaotus. Mõiste kasutamist on soovitav vältida. |
tsunaami |
ysunami |
merealuse maavärina tekitatud kõrged lained, mis madalasse vette jõudes võivad kasvada kümnete meetrite kõrguseks |
tuff, vulkaaniline tuff |
volcanic tuff |
kõvastunud v tsementeerunud vulkaaniline tuhk |
tuffbretša |
tuff breccia |
püroklastiline bretša, mis koosneb enamvähem ühesugustes kogustes vulkaanilisest tuhast, lapillidest ja suuremamõõdulise vulkaanilise materjali fragmentidest |
tuffiit |
tuffite |
settelist purdmatejali sisaldav tuff |
tufflaava |
tufflava |
vulkaanist väljarullunud lõõmpilve aines, millel on nii püroklastilisele lasundile kui laavavoolule iseloomulikke jooni. Sün. paakunud tuff, ignimbriit |
tuffliivakivi |
tuffstone |
liivakivi, mis sisaldab liiva terasuurusega püroklastilist materjali |
tühi vahemik |
Barren interval |
stratigraafiline vahemik ilma läbilõigetes tavapäraste fossiilideta |
tüüpala |
type area |
stratotüüpi või tüüpleiukohta ümbritsev piirkond, kus levib samasugune kivimite või setendite järjestus |
tüüpleiukoht |
type locality |
tüüpläbilõike (stratotüübi) geograafiline asukoht (nimi tuletatakse vastavast kohanimest) |
urtiit |
urtite |
leeliseline leukokraatne ijoliidi seeria kivim, mis koosneb peamiselt nefeliinist ja 0-30% tumedatest mineraalidest, peamiselt ägiriinist ja apatiidist, IUGS klassifikatsiooni järgi plutooniline kivim, kus F=60-100%, M‹30% |
vabakasutusega litostratigraafilised üksused |
informal lithostratigraphic unit |
ebapiisavalt kirjeldatud litostratigraafiline üksus, millele on omistatud nimi |
veeand |
water yield |
veega küllastunud pinnase omadus ära anda gravitatsioonilist vett, mis füüsikalises mõttes on vabalt väljavoolava vee mahu suhe kivimi kogumahusse, tähistatakse μ |
veehaare |
intake |
ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist |
veejuhtivus |
hydraulic conductivity |
kivimite veeläbilaskvust iseloomustav kiiruse dimensiooniga (tavaliselt m/d) suurus. |
veepide |
aquiclude |
kivimikiht, mis ei lase vett läbi |
Wenlock |
Wenlock |
Geoloogilise ajaskaala geokronoloogiline alajaotus - ajastik. Kuulub Vanaaegkonna Siluri ajastusse koos talle eelneva Llandovery ja järgnevate Ludlowi ja Přidoli ajastikega. Ajaline kestus 433.4 - 427.4 milj.a. |
Wenlock |
Wenlock |
Geoloogilise ajaskaala kronostratigraafiline alajaotus - ladestik. Alumine piir on kinnistatud globaalse piiristratotüübi ning piiripunktiga (GSSP, vanus ca 433.4 milj.a. (ESK-2016)) UK-s. Ülemine piir, mis on ühtlasi ka Ludlowi ladestiku alumiseks piiriks, on kinnistatud GSSP-ga (vanus ca 427.4 milj.a. (ESK-2016) UK-s ning seda iseloomustab graptoliidi Saetograptus (Colonograptus) varians esmailmumine. Nimetatud tüüpala järgi Wenlock Edges Inglismaal (Walesis). Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on Wenlocki ajastik. |
verliit |
wehrlite |
peridotiit, mis koosneb peamiselt oliviinist ja klinopürokseenist, IUGS klassifikatsiooni järgi plutooniline kivim, mille M›90%, ol‹5% ning opx ja cpx‹90% |
vertikaalsihiline murrang |
dip-slip fault |
murrang, mille puhul murranguplokid on nihkunud piki vertikaalset või kallutatud murrangupinda risti selle rõhtsihiga |
Widmanstätteni struktuur |
Widmanstätten structure |
Raudmeteoriidi poleerpinda kontsentreeritud lämmastikhappega söövitades sinna ilmuv ribalis-võrgustikuline Fe ja Ni lagunenud tahke lahuse struktuur |
viiburgiit |
viborgite |
rabakivigraniit arvukate K-päevakivi ovoididega, mida ümbritsevad plagioklassist ääred, rabakivigraniidi erim, eriti tüüpiline Viiburi plutoonile |
vool |
flow |
vulkaaniline kivimkeha, mis on teistest eristatav tekstuuri, koostise vm objektiivsete tunnuste järgi. Voolu määratlemine ja nimetamine ametliku litostratigraafilise üksusena on lubatud vaid juhul, kui ta on selgelt määratav ja laia levikuga. |
vulkaan |
volcano |
lõõr, harvem lõhe maapõues mida mööda purskub maapinnale magma, gaase, tuhka, milline protsess loob enamasti koonusekujulise mäe |
vulkaani kaldeera |
caldera |
ulatuslik vulkaaniline depressioon, enamvähem ümargune v ovaalne, mille diameeter on mitu korda suurem kui selle sees olevaatel kraatritel v kraatril, kaldeera nõlvad võivad olla erineva kallakusega ja põhja kuju väga erinev |
vulkaani plahvatusindeks |
volcanic explosivity index (VEI) |
Plahvatusliku vulkaanipurske parameeter, mis peegeldab purskematerjali mahtu ja purskesamba kõrgust |
vulkaanide ahelik |
volcanic chain |
jooneline vulkaanide paigutus, mis on seotud peamiste tektooniliste murranguvöönditega [Ida-Aafrika riftivöönd] |
vulkaanijärv, kraatrijärv |
volcanic lake |
kustunud v ajutiselt aktiivsuseta vulkaani kraatris moodustunud järv, kus vesi võib olla ohtlikult väävelhappelise koostisega |
vulkaaniline kivim |
volcanic rock |
kivim, mis on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel: laavakivim, püroklastiline kivim |
vulkaaniline konglomeraat |
volcanic conglomerate |
konglomeraat, mis koosneb ümardatud vulkaanilise päritoluga osakestest |
vulkaaniline liiv |
volcanic sand |
konsolideerumata liivaterade suurusega ja vulkaanilise päritoluga setted |
vulkaaniline pomm |
volcanic bomb |
vulkaaniline purdmaterjal osakeste läbimõõduga üle 64 mm vt püroklastiline materjal. |
vulkaaniline tuhapilv |
volcanic ash cloud |
happelise ja keskmise koostisega magmavulkaanide purskel heidetakse tavaliselt õhku suur kogus tuhka, mis moodustab sageli mitmekümne km kõrgusele tõusva tuhapilve, temperatuur tuhapilve sees tõuseb kuni 1000○ C ja see kujutab suurt ohtu kõigele elavale |
vulkaanilised gaasid |
volcanic gases |
vulkaaniliste pursete ajal eralduvad õhku magmas lahustunud gaasilised ained, millest umbes 90% moodustab veeaur, teistest gaasidest esinevad CO2, SO2 (kõrge temperatuuri juures), H2S (madala temperatuuri juures), HCl, vaba lämmastik jt |
vulkaanipurse |
volcanic eruption |
sõltuvalt vulkaani aktiivusest ja magma koostisest võivad pursked olla plahvatuslikud - suure püroklastilise materjali ja tuha sisaldusega (happeline magma) v laavavoolulised, (vähese gaasi ja kõrge temperatuuriga aluseline magma) |
vulkaankaar |
volcanic arc |
tavaliselt kaarekujuline vulkaanide vöönd subduktsioonivööndi peal |
vulkanism |
volcanism |
protsessid, mille tulemusena magma ja sellega seotud gaasid heidetakse välja maapinnale ning atmosfääri |
vulkanoloogia |
volcanology |
geoloogia haru, mis uurib vulkanismi, magma tekkimise ja arengu seaduspärasusi ning purskesaadusi, nii kaasaegseid kui ka kogu geoloogilise aja vältel tekkinuid |
väikese kallakusnurgaga murrang |
low angle fault |
Kaldmurrang, mille kaldenurk on <45°. |
ühe tiivaga kurd |
monoclinal fold |
kurd, mis on tekkinud kristalse aluskorra plokilise liikumise tulemusena platvormse ala settekompleksis. |
üksusstratotüüp |
unit-stratotype |
kihiline stratigraafilise üksuse tüüpläbilõige (vahemik), mis on standardiks selle üksuse defineerimisel ja iseloomustamisel |
ülang |
horts |
maakoore venituspingete piikonnas kerkinud ala, mis külgneb normaalmurrangutega |
ülavesi |
perched groundwater |
ajutiselt sademete või lumesulamise järgselt aeratsioonivöö veega küllastunud osas leviv gravitatsiooniliselt vaba vesi |
ülembiotsoon |
superbiozone |
kahe või enama biotsooni kooslus, mida ühendavad biostratigraafilised tunnused |
ülemkihtkond |
supergroup |
külgnevate ja üksteisega sarnaste kihtkondade (või kihtkondade ja kihistute) kogum |
ülemlade |
superstage |
kronostratigraafiline üksus, mis hõlmab mitut naaberladet; geokronoloogiliseks vasteks on ülemiga |
Vastused puuduvad