Lugu Eesti kõige kõrgemast mäest

Annapurna III Himaalajas – selline võis olla kunagine Eesti kõrgeim mägi (foto Sander Olo)
Iga eestlane teab, et Eesti kõrgeim mägi on Haanja kõrgustikul paiknev umbes 317-meetrine Suur Munamägi. Kuid kui paljud teavad, et kunagi ammu paiknesid Eesti alad kõrgmäestikul ja meie kõige kõrgem mäetipp võis olla isegi kõrgem kui Mount Everest?
Eesti, nii nagu me seda täna teame ja näeme, asub Ida-Euroopa platvormil. Looduse poolest on meie maa ju rikas oma pika rannajoone, metsade, puisniitude, rabade, karstialade ning kuppelmaastikega, kuid siinset ja ümbritsevat Läänemere piirkonda kõige paremini iseloomustavaks sõnapaariks võiks olla „tasane ja turvaline“. Ei ole meil kõrgeid mägesid ega suuri kanjoneid, rääkimata vulkaanidest ja võimsatest maavärinatest. Selles tasapinnalises ja sündmustevaeses maailmas võib olla raske näha ja mõista geoloogilisi protsesse, mis meid ümbritseva maastiku on vorminud selliseks, nagu me seda tänapäeval näeme, kuigi tegelikult on märgid kaugemas minevikus toimunust olemas. Näiteks ilmestavad Eesti maastikupilti rändrahnud, mis annavad tunnistust liustike tegevusest. Kui rändrahne Eesti aladele transportinud jääajad on geoloogilises mõttes veel küllaltki hiljutised sündmused, ulatudes 2 miljoni aasta tagusesse aega, siis rändrahnude vanus viib meid hoopiski ligikaudu 2 miljardit aastat tagasi – aega, mil Eesti aladel hakkas esmakordselt tekkima maakoor.
Rändrahn Lääne-Virumaal Käsmus.
Maakoore moodustumise ajal ei olnud siin sugugi nii tasane ja turvaline nagu praegu. Meie ala vanimad kivimid on tekkinud tektooniliselt aktiivses piirkonnas, mis sarnaneb tänapäevastele vulkaanilistele saarkaartele[1], nagu näiteks Jaapan või Kamtšatka poolsaarest Jaapani saarteni ulatuv Kuriili saarestik. Mingil ajahetkel põrkusid vulkaanilised saarkaared ja mikrokontinendid[2] ning alguse sai intensiivne mäetekkeprotsess, mida tuntakse Svekofennia orogeneesi nime all.
Eesti kristalliinse aluskorra kaart – levinumad moondekivimid[5] on 1,9–1,7 miljardi aasta vanused amfiboliidid ja gneisid, lisaks esineb tardkivimeid[6] ehk nooremaid 1,6–1,4 miljardi aasta vanuseid rabakivi graniite
Eesti aladele ja siia lähistele tekkis Alpide-Himaalaja tüüpi mäestik ning kui saaksime ajas tagasi minna 2 miljardit aastat, siis võiksime näha hoopis mägisemat Eestit, mis oma maastiku poolest sarnaneks tänapäeva Šveitsile või isegi Nepalile.

Vulkaaniline tegevus jätkus veel pikka aega pärast kõrgmäestiku kujunemist ning sügaval maakoores möllas magma, mis laavavooludena paiguti ka maapinnale pääses. Ent lõpuks rahunes piirkond maha, mäed kulutati tasapinnaliseks lauskmaaks ja ujutati üle madalate šelfimerede[3] poolt. Tänaseks on kõik need ligi 2 miljardi aasta taguseid sündmusi ja Eesti kõrgeimat mäge meenutavad kivimid – kuni 50 kilomeetri paksune kristalliinne aluskord – maetud mitmesaja meetri sügavusele šelfimerede ajastul tekkinud settekivimite[4] alla. Neid aluskorra kivimeid võime näha nii puursüdamikes kui ka näiteks Soomes, kus need paljanduvad maapinnal ja kust pärinevad ka meie rändrahnud – mälestus siinsetel aladel paiknenud kunagisest võimsast kõrgmäestikust.
Puursüdamik, kogutud Lääne-Virumaalt Haljala lähistelt 260–270 meetri sügavuselt maapinnast

Mõisted

[1] Vulkaaniline saarkaar – kaarekujuline vulkaaniline saarestik, mis tekib ühe ookeanilise litosfääri ploki (laama) sukeldumisel teise ookeanilise litosfääri ploki alla.
[2] Mikrokontinent – fragment kontinendist ehk maailmamere poolt ümbritsetud maismaast.
[3] Šelfimeri – madal sisemeri sügavusega kuni 300 meetrit, mille põhjaks on mandrilava ehk šelf.
[4] Settekivim – enamasti veekogu põhjas, aga ka maismaal kuhjunud setete kivistumisel tekkinud kivim, näiteks lubjakivi ja liivakivi.
[5] Moondekivim – sügaval maakoores kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümber kristalliseerunud ehk moondunud kivim, näiteks gneiss ja amfiboliit.
[6] Tardkivim – maakoores või maapinnal magma jahtumisel ja tardumisel tekkinud kivim, näiteks graniit.

Autor

Sirle Liivamägi
Eelmine
Ühe jäätme lugu - punane muda
Järgmine
Taevane purakas, mis nurjas ühe peajalgse öised plaanid ja kommunismiehitajate kaevupuurimise

Vastused puuduvad

Email again: