Kus asub maailma suurim inimtekkeline kraater?

Selle Chagan nimelise kraatri (asukohaga 49º56’07’’N; 79º00’32’’) läbimõõduks on 410 meetrit, sügavuseks 100 meetrit, ja loodi see „rahumeelse aatomiprogrammi“ tulemusel 15. jaanuaril 1965. „Rahumeelseks“ muutusid Nõukogude Liidu tuumapommikatsetused aastal 1963 kui Moskva lepinguga (sõlmitud 5. augustil 1963 esmalt Nõukogude Liidu, Ameerika Ühendriikide ning Suurbritannia vahel) keelati kosmoses, atmosfääris ja hüdrosfääris toimuvad katsetused. Katsetused nihkusid maa alla, kusjuures selliseid rahvamajandusliku sildi saanud katsetusi viidi ainuüksi Nõukogude Liidus läbi tervelt 124. Chagan-projekti rahumeelsus seisnes eesmärgis kasutada jõeorgu tekitatud kraatrit reservuaarina kogumaks lumesulavett ja kasutamaks seda siis hiljem põllumajanduslikel eesmärkidel.

Aastal 1966 kiitis ajaleht „Izvestia“  tekkinud Chagan-nimelise järve läbipaistvat vett, kraatrivallidel paljastunud kipsikristalle ning isegi külaelanike poolt arstide loal ette võetud värskendavat suplust. Nüüdseks kui sündmusest on möödunud üle 50 aasta, ei kipu seal keegi suplema. Jõele kaevati peagi pärast plahvatust uus säng, kuid kraater kipub lekkima ja siiani Irtõši jõge mürgitama.

Autor: 

Jüri Plado (juri.plado[ät]ut.ee) ˗ Tartu Ülikooli geoloogia osakond, Ravila 14A, 50411 Tartu

Toimetas: Sander Olo