Milline on maailma hinnalisim kaevandatav maavara?
Üha enam kuuleme lugusid Eesti geoloogidest ja mäeinseneridest, kes kodumaise põlevkivi asemel kusagil kaugemal näiteks hoopis kulda kaevandavad. Seadsime ritta viis kõige hinnalisemat kaevandatavat maavara, et selgitada välja, kui suur väärtus on kõige raskemini kättesaadavatel maapõuerikkustel.
Kõige väärtuslikumate maavarade esikümmet valitsevad TTÜ geoloogia instituudi teaduri Rutt Hintsi sõnul haruldased vääriskivid ja metallid. "Erinevaid järjestusi on mitmeid, aga enamasti leiab kõige hinnalisemate maavarade seast selliseid üliharuldasi vääriskive, nagu punane teemant, grandidieriit, painiit ja serendibiit. Vääriskivide kõrval on ühed kallimad metallid aga plaatina ja roodium," kirjeldab Hints.
Kõrge turuhind peegeldab Hintsi sõnul nende maavarade esinemissagedust looduses. “Kuna nende ainete sisaldus maakoores on väga madal või on nende kaevandamine seotud üksikute leiukohtadega, kujuneb ka hind vastavaks,” selgitab Hints. “Tehnoloogiliselt mõjutab meid igapäevaselt kõige rohkem plaatinametallide nappus ja kõrge hind. Seetõttu on näiteks viimasel ajal hakatud intensiivselt uurima võimalusi plaatina kaevandamiseks kosmosest. Erinevalt maakoorest võivad teatud asteroidid sisaldada rikkalikult plaatinametalle -- prognooside kohaselt võib üks paarisajameetrise läbimõõduga asteroid sisaldada koguni 20-40 miljardi euro väärtuses plaatinat,” selgitab Hints.
Hinnalisimad kaevandatavad maavarad maailmas:
1. Punane teemant
Tuntuimaks vääriskiviks olev teemant on ühtlasi praegu turul ka kõige hinnalisem maavara. Kivi värv ja muud omadused mõjutavad ka selle hinda, mis võib haruldaste värvide puhul ulatuda koguni üle 300 000 euro ühe grammi kohta. Kõige kallimaks peetakse punast teemanti, mille puhul ainuüksi suurema kui 0,2-karaadise teemandi (1 gramm võrdub 5 karaadiga) ostmiseks tuleb välja käia sadu tuhandeid eurosid. Punase teemandi peamiseks leiukohaks on Lääne-Austraalia, samas on seda leitud ka Brasiiliast, Venemaalt ja Aafrikast. Maakoore all kuumuse ja kõrge rõhu mõjul tekkiv vääriskivi on eriline ka selle poolest, et koosneb ainult süsinikust.
2. Serendibiit
Haruldase ja hinnalise serendibiidi värvus varieerub helekollasest sinakasrohelise, hallikasmusta ja mustani. 1902. aastal Sri Lankal avastatud ja saare vana araabiakeelse nime järgi serendibiidiks nimetatud mineraali grammi hind praegusel turul on ligikaudu 300 000 eurot. Serendibiidi kaheks peamiseks leiukohaks on nii Sri Lanka troopiline vihmamets kui Mogok Myanmaris, kust on pärit ka hinnaline painiit. Mineraali piiratud leiukohti on aga avastatud ka Ameerikas, Venemaal, Kanadas ja Tansaanias.
3. Painiit
Painiit on punast värvi kuusnurkne vääriskivi, mille värvus varieerub oranžikaspunasest pruunikaspunaseni ja mida peetakse maailmas lisaks ühele kõrgeima hinnaga vääriskivile ka üheks haruldasimaks. Briti gemmoloog Arthur CD Paini poolt 1950. aastal Myanmaris avastatud vääriskivi sai oma nime avastaja järgi ning ka hiljem on seda leitud vaid sellessamas ehk Mogoki piirkonnas, kus lisaks painiidile otsitakse avatud kaevanduse rusuhunnikutest veel teisigi väärtuslikke kivimeid ja mineraale: rubiine, safiire, spinelle jm. Praegu on painiidi ühe grammi hinnaks umbes 10 000 eurot.
4. Grandidieriit
Rohekassinine mineraal grandidieriit avastati 1902. aastal Madagaskarilt prantsuse maadeuurija Alfred Grandidier’ poolt, kelle järgi sai vääriskivi endale ka nime. Tegemist on tänaseni kivi olulisima leiukohaga Tranomaro külakese lähistel, kuhu pääseb vaid neljarattaveolise masinaga peale 60 kilomeetri pikkuse keerulise tee läbimist. Muide - viimane lõik kaevanduskohani tuleb läbida jalgsi poole päeva pikkuse matkana ning lisaks on piirkonnas ka suur risk langeda piraatide rünnaku ohvriks. Selle kõige põhjal on kujunenud välja ka mineraali hind, mis algab grammi kohta umbes 8000 eurost -- ilusamad ja puhtamad kivid on aga veel kallimad.
5. Aleksandriit
Värvi poolest punasest roheliseni varieeruvat aleksandriiti on leitud nii Venemaalt, Brasiiliast, Aafrikast kui ka Sri Lankalt, sarnaselt mitmetele teistele hinnalistele mineraalidele. Haruldane kivi on saanud nime Vene tsaari järgi ning nüüd on selle ühe grammi hinnaks ligikaudu 8000 eurot.
Ka eestlaste seas leidub mitmeid õnnelikke, kel on avanenud võimalus väärtuslike maavarade kaevandamises kaasa lüüa. Nii näiteks töötab Lapimaa kullakaevanduses TTÜ geoloogia instituudi vilistlasi, kes iga päev maapõue sügavustes kulda otsivad. Ja kuigi teemante veel täna Eestis ei leidu, püüab maavarasid uurivaid spetsialiste koolitav geoloogia instituut välja selgitada, milliseid toormeid Eesti üleüldse tulevikus vajab ning millised on parimad tehnoloogiad nende kaevandamiseks.
Kõrge turuhind peegeldab Hintsi sõnul nende maavarade esinemissagedust looduses. “Kuna nende ainete sisaldus maakoores on väga madal või on nende kaevandamine seotud üksikute leiukohtadega, kujuneb ka hind vastavaks,” selgitab Hints. “Tehnoloogiliselt mõjutab meid igapäevaselt kõige rohkem plaatinametallide nappus ja kõrge hind. Seetõttu on näiteks viimasel ajal hakatud intensiivselt uurima võimalusi plaatina kaevandamiseks kosmosest. Erinevalt maakoorest võivad teatud asteroidid sisaldada rikkalikult plaatinametalle -- prognooside kohaselt võib üks paarisajameetrise läbimõõduga asteroid sisaldada koguni 20-40 miljardi euro väärtuses plaatinat,” selgitab Hints.
Hinnalisimad kaevandatavad maavarad maailmas:
1. Punane teemant
Tuntuimaks vääriskiviks olev teemant on ühtlasi praegu turul ka kõige hinnalisem maavara. Kivi värv ja muud omadused mõjutavad ka selle hinda, mis võib haruldaste värvide puhul ulatuda koguni üle 300 000 euro ühe grammi kohta. Kõige kallimaks peetakse punast teemanti, mille puhul ainuüksi suurema kui 0,2-karaadise teemandi (1 gramm võrdub 5 karaadiga) ostmiseks tuleb välja käia sadu tuhandeid eurosid. Punase teemandi peamiseks leiukohaks on Lääne-Austraalia, samas on seda leitud ka Brasiiliast, Venemaalt ja Aafrikast. Maakoore all kuumuse ja kõrge rõhu mõjul tekkiv vääriskivi on eriline ka selle poolest, et koosneb ainult süsinikust.
2. Serendibiit
Haruldase ja hinnalise serendibiidi värvus varieerub helekollasest sinakasrohelise, hallikasmusta ja mustani. 1902. aastal Sri Lankal avastatud ja saare vana araabiakeelse nime järgi serendibiidiks nimetatud mineraali grammi hind praegusel turul on ligikaudu 300 000 eurot. Serendibiidi kaheks peamiseks leiukohaks on nii Sri Lanka troopiline vihmamets kui Mogok Myanmaris, kust on pärit ka hinnaline painiit. Mineraali piiratud leiukohti on aga avastatud ka Ameerikas, Venemaal, Kanadas ja Tansaanias.
3. Painiit
Painiit on punast värvi kuusnurkne vääriskivi, mille värvus varieerub oranžikaspunasest pruunikaspunaseni ja mida peetakse maailmas lisaks ühele kõrgeima hinnaga vääriskivile ka üheks haruldasimaks. Briti gemmoloog Arthur CD Paini poolt 1950. aastal Myanmaris avastatud vääriskivi sai oma nime avastaja järgi ning ka hiljem on seda leitud vaid sellessamas ehk Mogoki piirkonnas, kus lisaks painiidile otsitakse avatud kaevanduse rusuhunnikutest veel teisigi väärtuslikke kivimeid ja mineraale: rubiine, safiire, spinelle jm. Praegu on painiidi ühe grammi hinnaks umbes 10 000 eurot.
4. Grandidieriit
Rohekassinine mineraal grandidieriit avastati 1902. aastal Madagaskarilt prantsuse maadeuurija Alfred Grandidier’ poolt, kelle järgi sai vääriskivi endale ka nime. Tegemist on tänaseni kivi olulisima leiukohaga Tranomaro külakese lähistel, kuhu pääseb vaid neljarattaveolise masinaga peale 60 kilomeetri pikkuse keerulise tee läbimist. Muide - viimane lõik kaevanduskohani tuleb läbida jalgsi poole päeva pikkuse matkana ning lisaks on piirkonnas ka suur risk langeda piraatide rünnaku ohvriks. Selle kõige põhjal on kujunenud välja ka mineraali hind, mis algab grammi kohta umbes 8000 eurost -- ilusamad ja puhtamad kivid on aga veel kallimad.
5. Aleksandriit
Värvi poolest punasest roheliseni varieeruvat aleksandriiti on leitud nii Venemaalt, Brasiiliast, Aafrikast kui ka Sri Lankalt, sarnaselt mitmetele teistele hinnalistele mineraalidele. Haruldane kivi on saanud nime Vene tsaari järgi ning nüüd on selle ühe grammi hinnaks ligikaudu 8000 eurot.
Ka eestlaste seas leidub mitmeid õnnelikke, kel on avanenud võimalus väärtuslike maavarade kaevandamises kaasa lüüa. Nii näiteks töötab Lapimaa kullakaevanduses TTÜ geoloogia instituudi vilistlasi, kes iga päev maapõue sügavustes kulda otsivad. Ja kuigi teemante veel täna Eestis ei leidu, püüab maavarasid uurivaid spetsialiste koolitav geoloogia instituut välja selgitada, milliseid toormeid Eesti üleüldse tulevikus vajab ning millised on parimad tehnoloogiad nende kaevandamiseks.
Autor:
Rutt Hints
Tallinna Tehnikaülikooli teadur (PhD geoloogia)
Toimetas: Lauri Joosu
Tallinna Tehnikaülikooli teadur (PhD geoloogia)
Toimetas: Lauri Joosu
Vastused puuduvad