Mida võiks teada asbestist?

Alguses oli Maa ja Taevas (ja siis kohe tuli asbest)

Geoloogilises mõttes kuuluvad asbestide hulka kuus looduses küllaltki tavalist kiudjat silikaatset mineraali – keerdjate kiududega krüsotiil e krüsotüül ning nõeljate kiududega amosiit, krokidoliit, tremoliit, aktinoliit ja antofülliit. Iga geoloogiatudeng on neid mineraale geoloogia praktikumides määrama õppinud.

Antiigist unustusse

Kuna kiulisi materjale saab kasutada näiteks riide valmistamiseks, siis juba vanad kreeklased, roomlased ja pärslased kasutasid asbestist riideid ja laudlinasid. Ka kuumakindlad omadused leidsid kasutust, rikkad pärslased puhastasid külaliste hämmastuseks asbestist riideid lahtise tule leekides.

Huvitav on, et asbesti terviseriskid olid tegelikult juba ammu teada. Näiteks Plinius Vanem märkas, et asbestist riideid valmistanud orjadel esinesid kopsukahjustused. Teati ka, et asbesti kiud põhjustavad naha sügelust. Aga aeg läks mööda ning inimkond ei osanud vana aja tarkade ülestähendustest järeldusi teha.

Asbest revolutsioneerub

Tööstusrevolutsiooni käigus muutus asbest laialt kasutatavaks ehitusmaterjaliks. Asbestikiud on väga kuumakindlad ja tugevad ning neid kasutati aastaid soojusisolatsioonimaterjalina, näiteks soojusisolatsiooni- ja kattekihtide paigaldamiseks, nn tulekindlates kangastes, paberis ja plaatides, siduri ja piduri hõõrdkatetes, eterniittoodetes, elektriisolatsioonimaterjalides, betoonis, tellistes ning isikukaitsevahendites jne. Kõige enam on kasutatud krüsotüüli e krüsotiili, mis on valge värvusega, näiteks USA ehitistes 95% asbestist on just krüsotüül e krüsotiil. Laialdaselt on kasutust leidnud ka pruuni värvusega amosiit (leiukohad peamiselt Aafrikas) ja sinise värvusega krokidoliit (leiukohad Lõuna-Aafrikas, Austraalias ja Venemaal). Teisi asbestimineraale on vähem kasutatud, kuid ikkagi sisalduvad paljudes ehitus- ja soojustusmaterjalides. 2005. aastal toodeti maailmas 2.2 miljonit tonni asbesti, 40% Venemaal, järgnesid Hiina ja Kasahstan.

Asbestikahjustused meditsiinis

Asbesti kasutamine on ainuüksi USA laevaehituses hinnanguliselt põhjustanud või põhjustamas umbes 100 000 inimese enneaegse surma, kuna asbesti kasutati tuhandete tonnide kaupa torude, katelde, mootorite ja turbiinide isoleerimiseks. II maailmasõja ajal oli USA sõjalaevaehituses umbes 4.3 miljonit töötajat, iga tuhande töötaja kohta 14 töölist suri mesotelioomi tagajärjel – see on kopsukelme- või kõhukelmekasvaja, mille tekke põhjuseks on peaaegu alati kokkupuude asbestiga. Sagedasem on mesotelioomi teke pleural, kõhukelme mesotelioom esineb üliharva. Sissehingatud asbestikiud võivad sattuda seedesüsteemi kahel viisil:

1. Trahhea ja bronhide limakihile sattunult köhatatakse need kurku ja neelatakse alla
2. Kopsukoest liiguvad kiud lümfisüsteemi kaudu kõhukelmele.

Organismi sattunud asbestikiud põhjustavad ümbritsevas koes põletiku ning organismi kaitsemehhanismid püüavad asbestikiude lammutada, mille tulemusena rakkude omadused muutuvad. Haigus areneb aeglaselt, periood asbestiga kokkupuutest kliiniliselt selgelt diagnoositava haiguseni on tavaliselt 20-35 aastat.

Mesotelioomi avastamiseks tehakse röntgen- või kompuutertomograafilised uuringud, vajadusel ka bronhoskoopia. Diagnoos kinnitatakse pleura- või kõhukelmebiopsiaga. Ravi on kombineeritud (medikamentoosne, kiiritus- ja kirurgiline ravi) ning on suunatud valu leevendamisele, kopsufunktsiooni parandamisele, mesotelioomi spetsiifiline ravi seni puudub. Prognoos sõltub kasvaja suurusest avastamisel, selle arengustaadiumist, kasvajaraku tüübist ning teistest asjaoludest. Paljud inimesed elavad 5-10 aastat peale mesotelioomi diagnoosimist ning enamuse sellest ajast tunnevad ennast hästi, aga keskmine eluiga mesotelioomi diagnoosiga inimestel on siiski vaid 1-1,5 aastat.

Teine progresseeruv hingamisteede haigus on asbestoos, mille põhjuseks on suure hulga asbestikiudude sissehingamine kas pikaajalise või väga intensiivse lühiajalise kokkupuute tulemusena. Kopsudes tekib ärritus ja põletik, mis aja jooksul viib kopsude sidekoestumisele ja mille tulemusel väheneb hingamispind ning hingamine muutub ebaefektiivseks. Kopsukahjustus süveneb aastate jooksul. Kaebusteta peiteperiood asbestoosi väljakujunemiseks võib ulatuda 25-40 aastani. Tüüpilised haigustunnused on õhupuudustunne, pindmine hingamine, köha, ragisevad helid sissehingamisel, mis kujunevad välja eri ajal. Haigus areneb edasi vaatamata sellele, et kokkupuudet asbestiga enam ei ole. Hingamisraskus, mis tekib alguses vaid füüsilisel pingutusel, häirib lõpuks kõigi igapäevategevuste puhul. Rasketel juhtudel võib haigus lõppeda surmaga.

Asbestoosi diagnoositakse röntgeni- ja kompuutertomograafilise uuringu abil. Kopsufunktsiooni testiga tehakse kindlaks, kui palju hingamisfunktsioon on langenud. Lõplik diagnoos pannakse kopsubiopsia põhjal. Asbestoosi efektiivne ravi puudub. Asbestist põhjustatud kopsuvähk tekib kopsukoes ja sarnaneb oma olemuselt suitsetamisest põhjustatud vähiga. Inimesed, kellel on asbestoos (või difuusne pleura paksenemine) ja kes samaaegselt suitsetavad, võivad sagedamini haigestuda kopsuvähki kui need, kellel on asbestoos, kuid kes ei suitseta. Kopsuvähi väljakujunemine võib kesta umbes 20 aastat, prognoos elule on umbes 5 aastat.

Siiski on võimalik, et organismil õnnestub asbesti mõjuga osaliselt hakkama saada. Pleuranaastud kujunevad umbes 20 või enama aasta jooksul ja nad ei kujuta ohtu tervisele, kuid on asbestiga kokkupuute indikaatoriks – need on selgelt piiritletud, röntgenoloogiliselt kergesti märgatavad tihenenud või armistunud piirkonnad välimisel pleuralestmel. Sagedamini leidub neid pleura alumises osas. Mõnikord võivad naastud olla lubjastunud. Pleura paksenemine võib olla palju tõsisemate haiguste, nagu asbestoos, mesotelioom või asbestist põhjustatud kopsuvähk, eelsümptomiks.
Kui asbestikiud satuvad kopsu, võivad nad põhjustada pleura aeglaselt kulgeva põletiku, mille tulemusena moodustub kopsukelmel armkude. See takistab rindkere liikuvust ja kahjustab kopsude hingamisfunktsiooni. Pleura paksenemine kujuneb välja umbes 10-20 aasta jooksul peale kokkupuudet asbestiga. Haigestumise tunnusteks on õhupuudus, hingeldus ja valulikkus hingamisel, mis võivad aja jooksul süveneda ning tulemuseks võib olla töövõime langus. Diagnoositakse röntgen-, ultraheli- või kompuutertomograafilise uuringu abil.

Ei ole mänguasi

Kõigest sellest on ilmselge, et asbestiga ei tohi mängida, kuigi on tegemist täiesti looduslike mineraalidega. Asbestoosi esimene diagnoos pandi Inglismaal 1924. aastal, mesotelioomi hakati siduma asbestiga alles 1940-ndatel aastatel.

Eestis on samuti asbesti kasutatud peaaegu terve sajand, eriti intensiivselt aga eelmise sajandi teisel poolel, kui hoogustus elamuehitus ning rajati elektrijaamu ja teisi suuri tööstusettevõtteid. Aastatel 1962-1995 toodeti Kundas asbesttsementplaate ehk eterniiti ning selle toormeks kasutati aastas 6000-8000 tonni Venemaalt sisse veetud krüsotiilasbesti.

Ohustatud kutsealadeks on torulukksepad, soojustehnikud, elektrikud, tislerid, vaip- ja muude põrandakatete paigaldajad, sisekujundajad, hooldustöötajad, majahoidjad, katusepaigaldajad, koristajad ning kutsealad, mille puhul on vaja pääseda ligi või lammutada katusetühimikke, alusplaate ning muid nn varjatud alasid.

Kokkuvõtteks

Asbesti mõju sõltub sissehingatava asbestimineraali iseloomust, sissehingatud asbesti hulgast ning organismi vastupanuvõimest. Mõju aga võib ilmneda alles mitmete kümnete aastate möödudes! Kaitsevahendite kasutamisega ja õige käitlemisega aga on võimalik ehitustöödel asbestiohte vältida.