Kas orkaan Harvey üleujutused vajutasid maakoort 2 cm allapoole?

Maakoore kerge deformatsioon avastati satelliitide andmete analüüsimisel. Esialgsed tulemused avaldas Twitteris Chris Milliner NASA-st.

Jooniselt on näha, et Houstoni linna ümbruskonnas on aset leidnud vertikaalne liikumine. Mõnes piirkonnas ulatub maakoore vajumine kuni 2 sentimeetrini. Kuidas on see võimalik?

Vastuse saamiseks peame heitma pilgu Maakera sisemusse, kus Maa tahke pindmise kesta ehk litosfääri (maakoor ja astenosfääri ülemine osa) all asub juba osaliselt ülessulanud kivimite kiht (ülemine vahevöö ja astenosfäär). Põhimõtteliselt on tegu olukorraga, kus tahke litosfäär “hulbib” vahevöö ülemise osa ja astenosfääri peal. Kui asetaksime Maa tahkele osale ehk litosfäärile lisaraskuse, siis ta vajuks allapoole ning lisaraskuse eemaldamisel taastuks esialgne kuju. Täpselt nagu õhkmadratsiga suvisel järveveel. Kui madrats vette panna, siis hulbib ta ilusti vee peal. Kui sellele asetada 120 kilone mehemürakas, siis kaob madrats pea tervenisti vee alla.

Tavaliselt seostuvad maakoore üles-alla liikumistega jääajad, mil maismaal võib asuda kuni kilomeetrite paksune liustik. See litosfääril asuv lisaraskus põhjustab maakoore vajumise ning liustike taandumisel toimub jällegi kerkimine. Sarnaseid liikumisi põhjustab ka vulkaanide kasv (vajumine).

Aga kui palju kaalus Eesti ala katnud mandriliustik?

Orkaan Harvey poolt mõjutatud Houstoni piirkond on umbes sama suur kui Eesti ala. Kui Houstonis piisas 125 miljardist tonnist sademetest, et maakoort 2 cm allapoole vajutada, siis kui palju võis kaaluda jääajal Eesti ala katnud mandriliustik? Teeme kiire kalkulatsiooni:

Eesti pindala ~45 000 000 000 m2
Mandriliustiku paksus ~2000 m (loe täpsemalt "Eestimaa viimane liustik*")
Jää tihedus ~900 kg/m3
Arvutuskäik:
45 000 000 000 m2 x 2000 m x 900 kg/m3 = 81 000 000 000 000 000 kg ehk ~81 000 miljardit tonni, mis on üle 600 korra rohkem kui Houstonis.

Kui Texases vajus maapind 2 cm, siis sellisel juhul oleks Eestis pidanud see vajuma 12 meetrit! Peale jää alt vabanemist on Eesti looderannikul  maa kerkinud ligikaudu 110 meetrit ja Tartu ümbruses 20 meetrit.

Miks nii suur vahe? Ikkagi 12 m vs 110 m. Eesti ala kattis mandriliustik tuhandeid aastaid ehk litosfääril oli rohkem aega vajuda. Tegu on siiski kümnete kilomeetrite paksuse kivimikihiga, mis ei tohiks väga kiiresti deformeeruda. Houstonis ja selle ümbruses toimus lisaraskuse asetumine väga lühikese aja jooksul. See omakorda teebki kogu olukorra teadlastele väga huvipakkuvaks, sest tuleb välja, et Maa tahke kesta deformeerumine võib juhtuda päevadega, mitte aastate või aastatuhandetega. Siiski tuleb meeles pidada, et kõik Houstoni piirkonna kohta kogutud andmed ja järeldused on alles esialgsed ja vajavad rohkem analüüsi.

Põhineb Forbes'is ilmunud artiklil.