Bitcoini hankimiseks kulub rohkem energiat, kui väärismetallide kaevandamiseks

"Bitcoin ilmestab koos teiste kübervaluutadega suurepäraselt, et enam pole vahet, kas tegutseme digitaalses või päris maailmas. Sellel on mõõdetav mõju ja analoogia maavarade kaevandamisega põhjendatud," märkis ametit pidav uurimuse juhtivautor Max Krause ERR Novaatorile.

Keskkonnainseneri huvi kübervaluuta vastu tekkis puhtpraktilisel põhjusel. Krause mõtles ise bitcoinide hankimise peale. Enne seda otsustas ta heita lisaks hinnale igaks juhuks pilgu ka nende kaevandamiskiirusele ja selleks kuluvale elektrihulgale. See osutus ootamatult suureks.

"Me ei mõtle sellele ilmselt väga palju, aga bitcoini-süsteemi ülalhoidmiseks on tarvis võrreldavas koguses energiat, kui tarbib seda Eesti," märkis Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor Ahto Buldas, kes uurimusega otseselt seotud pole.

Arveraamatusse uue lehe lisamiseks lahendavad bitcoini-kaevurid keerukat matemaatilist probleemi. Esimesena lahenduse leidnud isik saab väärilise tasu – 12,5 bitcoini, mis on võrreldav 2018. aasta novembri alguse seisuga umbes 80 000 dollariga.

Piltlikult on tegu loteriiga. Mida rohkem pileteid ehk arvutusvõimsust hankida, seda suurem on võimalus võita. Inimeste kaevandamisiha sõltub kübervaluuta hinnast. Möödunud aasta detsembris maksis bitcoin 19 666 dollarit. Kaevandamiseks kulus sel ajal võrreldav kogus energiat, kui tarbis sama aja jooksul Iirimaa.

Veebiavarusi uurides pidi Krause nentima, et teaduslikumas võtmes polnud bitcoini energiatarvet peaaegu keegi täpsemalt uurinud. "Ka meil endal läks tükk aega, enne kui retsenseerijad tööga lõpuks rahule jäid. Ma ei tunne seda esimese versiooniga võrreldes äragi," meenutas insener. Lihtsustusi tehes ja kübervaluutade vääringu suurt vääringu kõikumisega arvestamise järel oli Krausel ja tema kaasautoril Thabet Tolaymatil lõpuks vastus käes.

Kui haruldaste muldmetallide või kulla kaevandamisega kuluks ühe dollari teenimiseks vastavalt üheksa ja seitsme megadžauli jagu energiat, siis bitcoini kaevandamine nõuab keskeltläbi 17 megadžauli. Teiste uuritud kübervaluutade kaevandamine oli bitcoini kaevandamisega võrreldavalt energiamahukas või läks selleks tarvis vähemalt sama palju energiat, kui väärismetallide hankimiseks.

Kokku paiskasid kaevurid nelja uuritud valuuta kaevandamisel 2,5 aasta jooksul õhku vähemalt 3–15 miljonit tonni süsihappegaasi. Emissioonide hulk sõltus suuresti sellest, kus asusid arvutuskeskused. "Hiina söeelekter oli pikka aega odav ja mõistetavalt on see räpasem, kui näiteks Kanada hüdroelektrijaamade käitamine," selgitas Krause. Keskmiselt paiskas krüptovaluutat Kanadas kaevandav inimene sama tasu saamiseks õhku neli korda vähem süsihappegaasi.

Uute, teistsugusel põhimõttel töötavate kübervaluutasüsteemi ülal hoidmine nõuab vähem energiat. Eesti Krüptoraha Liidu liige Asse Sauga nentis aga, et päris täielikult kaevamine kuhugi ei kao. "Mingis teatud olukorras on see parim võimalik viis hajusvõrgus konsensust saavutada. Mis muutub, on ressurss, mida kaeveks kasutatakse. Kaeve on juba täna liikumas taastuvenergiate peal. Pidevalt areneb ka riistvara," laiendas Sauga.

Krause oli mõttekäiguga laias laastus nõus. Mõnes olukorras, näiteks võrgu ülekoormuse korral võiks ülejääva taastuvenergia rahaliseks väärtuseks muutmine isegi keskkonnale kasu tuua. Teisalt viitas ta, et uuringus kasutatud väärtused peegeldavad tipptasemel riistvara tõhusust. Lisaks ei võtnud nad arvesse graafikakaartide ja protsessoritega jahutamisega seonduvaid kulusid. Lühidalt on analüüsis välja toodud krüptorahaga seotud koguemissioonid pigem kõrgemad kui madalamad.

Tolaymati ja Krause krüptorahale pühendatud uurimuse ilmutamise eest oma tööandjalt raha ega toetust ei saanud. Nõnda ei mõtle nad praegu ka avaldatud töö edasi arendamise peale. Samas tahaks ta näha analüüsi, kus arvutatakse emissioonid ja kulud kokku n-ö alt üles, alates valgustusele kuluvast elektrist lõpetades ülesannete lahendamiseks kasutatavate kiipide tootmisega.

"Ma ei ole krüptoraha pooldaja ega vastane ja mul pole midagi selle vastu, kui inimesed nende abil tulu teenivad. Ent me võiksime aeg-ajalt mõelda, mis on meie tegude laiem mõju," mõtiskles Krause. Mis sai aga inseneri enda plaanist krüptoraha hankida? "Ma otsustasin kaevandamise asemel bitcoinide ostmise kasuks ja nagu ilmselt kõik, oleksin tahtud seda varem ja suuremas koguses".

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Sustainability.